Kes laupäeval, 16. juulil kuulis Kehtnas tuletõrjeautode sireene, võis ära ehmatada, et midagi suurt on nüüd juhtunud. Ühtegi õnnetust juhtunud ei olnud, kuid midagi suurt toimus küll, nimelt maakonna meistrivõistlused pritsuspordis.
Päev algas tuletõrjeautode paraadiga läbi Kehtna. Kehtna vanal staadionil olid kohal võistkonnad kaheksast komandost: Lauknalt, Lokutalt, Järvakandist, Vahastust, Raplast, Kohilast, Kaiust ja Märjamaalt.
Kokku osales kümme võistkonda (Kohila ja Rapla moodustasid segavõistkonna) ja kolmel komandol – Lokutal, Lauknal ja Kaiul – olid väljas ka naised. Kaiu puhul tuleb märkida, et neil olidki vaid naised, mehi ei olnud. Sel aastal olid üle mitme aasta esindatud ka noored, kes tulid Lauknast. Päeva juhtis, käsklusi jagas ja oli ka üks kohtunik Kehtna päästekomando pealik Eno Hermann.
Staadionil alustati päeva rivistusega, mille viis läbi Rein Unga. Pärast seda vaadati üheskoos üle rada ja kõik punktid, et oleks teada, kuidas neid läbida. Ilmselt kõige närvekõditavam koht oli poom, mis viis üle veega täidetud basseini. Keegi küll võistluse ajal sisse ei kukkunud, kuid nii mõnigi osaleja tasandas sellel sammu, kuna voolikutega koos oli poomi ületamine siiski keerulisem kui ilma nendeta.
Esimesena stardi saanud Lokuta meestega juhtus aga see, et viimases punktis, kus asus nii-öelda tulejoon ja tuli veega märklauda lasta, läks vajalik klapp küll veesurvega maha, kuid millegipärast ei süttinud märgutuli. Kuna tegemist oli korraldajate veaga, anti neile võimalus päeva lõpus uuesti osaleda.
Vahepeal saadi kaela korralik vesi taevastest kraanidest, kuid Hermann kordas: „Vihm meid ei sega!” ja ei seganudki, Järvakandi mehed tegidki oma soorituse ära vihmaga. Mõningaid äpardusi juhtus päeva jooksul peale Lokuta võistkonna ka teistel – kellel libises veevoolik käest ja kellel ei hakanud vesi läbi voolikute tulema. Õnneks tuli aga koos Vahastu meeste sooritusega välja ka päike ja see muutis päeva palju mõnusamaks.
Kuna noori rohkem ei olnud, läks noorte karikas Laukna omadele. Naiste arvestuses läks kolmas koht Lokutale, teine koht Lauknale ja esimene koht Kaiule. Kaiu naised paistsid seda enam silma, et nende esialgsele ajale pandi karistuseks kümme sekundit lisaks (liiga lühikeste voolikute tõttu, mille pärast pidi veehüdranti nihutama), kuid ka selle ajaga olid nad teistest naistest paremad. Ilma karistusajata oleks nad isegi meestest paremad olnud. Meeste arvestuses läks kolmas koht Lauknale, teine koht Rapla-Kohila segameeskonnale ja esimene koht Vahastule.
Hermann sõnas võistluse kohta, et see ju tegelikult reaalset olukorda päris ei peegelda, kuna seal on kindel koht ja kindel pikkus kõigel. Reaalsel sündmusel tuleb ise need otsused jooksvalt vastu võtta. Päästeameti toetatud projekt aitab aga siiski ülal hoida meeskonnavaimu ja kasvatab noori kaasates ka päästjatele järelkasvu.
