Vahur Ilumaa tõi üheksakümnendatel ning kahetuhandendate alguses Saksamaalt autosid Eestisse müügiks. See oli aeg, kui tuli jageleda Poola kaikameestega, meeletute järjekordadega piiril. Rohkem kui ühe auto toomiseks üle piiri tuli piirivalvurite kappi panna pudel kärakat.
Kui praegu neid aegu meenutada, võib sealt leida lihtsalt kummalisi, aga ka hirmuäratavaid seiku. Ilumaa ütles, et päris iga päev ta neid lugusid ei meenuta, kuid kui keegi küsib, tunduvad need kohati nüüd isegi lõbusatena.
Maailm oli toona teistsugune. Üheksakümnendate alguses oli õhus palju segadust, kuid samas ka palju võimalusi. Üks võimalus oli hakata läänemaailmaga äri tegema. Näiteks tuua sealt kõiksugu kaupa Eestisse. Vahur Ilumaa nišiks kujunes sõiduautode toomine Saksamaalt Eestisse. Audi, Volkswagen, Opel, Ford ja BMW olid kõik eestlaste jaoks uhked kaubamärgid. Esialgu toodi autosid ühekaupa, hiljem juba korraga rohkem. Eestis oli nende jaoks turg olemas, läänemaised automargid meelitasid ostjad kohale.
