7.7 C
Rapla
Reede, 30 sept. 2022
spot_imgspot_img

Maapäeval anti töökäsud kätte valitsusele, omavalitsustele ja küladele endile

Eelmisel aastal toimuma pidanud 14. Eesti külade Maapäev ehk külade parlament sai lõpuks teoks sel aastal 6.-7. augustil Nelijärve puhkekeskuses. Sel korral oli võõrustaja Harjumaa. Kõik maakonnad olid külaliikumise pidupäevale välja pannud oma tublide külaelu eestvedajate delegatsiooni. Selleks, et koguda inspiratsiooni ja saada innustust sellest, mida mujal tehakse, külastas iga delegatsioon üht Harjumaa asulat.
Raplamaa Külade Liidu esindajad käisid 6. augustil Peetri alevikus Rae vallas, kus meid võttis vastu alevikuvanem Margus Laula. Peetri on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ja nii on kunagisest külast saanud alevik, samas antakse rahvaarvuga silmad ette juba nii mõnelegi linnale. Viimaste andmete järgi elab Peetris 7645 inimest, kuid tegelik arv on ilmselt 11 000-12 000. Sellepärast pole vaja imestada, et lasteaiad-koolid muutuvad aina suuremaks ja neid on ka juurde vaja. Meie esimene külastuskoht oli Kindluse Kool, mis on ilmselt praegu kõige ägedam põhikooli maja terves Eestis. Kool on alustamas oma viiendat õppeaastat. Hoone sai valmis 2021. aastal. Juba on kool kasvanud 540 õpilaseni, ehitades arvestati 870 lapsega. Kooli värske juht Reelika Turi nentis, et nagu mujalgi, on nende mure õpetajate puudus ja kandidaatide palgasoov kõrgem, kui nii mõneski teises kohas.
Lõunasööki pakuti meile Peetri Vorstiabis, kus Toomas Viidebaum oma lõbusa jutuga meeleolu tõstis. Vorstiabi on ka selline koht, kus hetkel, kui sa arvad, et kõht on täis ja et nüüd aitab, kantakse ette järgmine roog. Ja seejärel veel üks.
Peetris asub ka suurim elamusspordikeskus Baltikumis – Spot of Tallinn, kus on BMX krossi treeningrada, skatepargid, sportvõimlemise ja akrobaatika osa, trampoliinid, poroloonbasseinid, drop-in atraktsioonid ja palju muud.
Nelijärve puhkekeskuses jaotati kõikide maakondade inimesed kümnesse töörühma, kuid erinevalt varasematest aastatest, kus iga töörühm arutles mingi valdkonna üle, oli teema seekord ühine. Eesmärk oli anda edasi külaliikumise suunised järgmiseks kaheks aastaks ja seda nii külaliikumisele endale, kohalikule omavalitsusele kui ka valitsusele ja riigikogule. Esialgsesse nimekirja sai päris palju ettepanekuid, mis kõik maaelu hoidmiseks ja edasiviimiseks vajalikud, kuid hääletuse tulemusel valiti neist igale sihtrühmale välja kolm põhilist.
Teisel päeval, pärast seda, kui valik oli tehtud, külastasid Maapäeva lõputseremooniat ka riigihalduse minister Riina Solman, siseminister Lauri Läänemets ja maaeluminister Urmas Kruuse, kellele need külaliikumise suunised paberi peal ka üle anti.
Esimesel päeval käis Maapäeval ja nautis õhtusööki „Harjumaa maitsed” ja folkansambli Uurikad esinemist ka president Alar Karis. Ta tutvus tehtud ettepanekutega ja püüdis need meelde jätta, et siis ministreid tagant torkida.
„Presidendil on küll vaid sõna, kuid sõna peab kasutama õigesti ja õigel ajal,” täpsustas Karis. Seda, millised on maaelu murekohad, teab ta ka ise, kuna tema päriskodu asub Elva lähistel Mõisanurme külas. Ka seal pole kiiret internetti. Kiired ühendused, nii internet kui ka transport, ongi see, mis toob inimesed küladesse tagasi.
Maapäeva esimene õhtu lõppes peoga Harjumaa moodi, mis kandis nime „Pealinna tulede kumas”. Jalga keerutati ansambli Väliharf saatel. Vahepeal otsisid pillid välja ka külainimesed ise.
Üks teise päeva tipphetki oli arutelu „Aeg on alla laadida maaelu uus versioon 2.0!”, kus Märt Treieri juhtimisel rääkisid Kohtla-Nõmme kooli direktor Mariliis Oder, Äksi kogukonna eestvedaja Tiina Tambaum, Erkki Karjamaa Eestimaa aasta külast 2021 Visklast ning küla- ja põllumees Ivari Padar Navi külast. See jutuajamine sünnitas üksjagu nalja, kuid naljadega anti edasi ka valusat tõde. Ilmselt pani see kohtumine igaühe mõtlema, et mis siis on see tema kodukandi maaelu 2.0, mingi kiiks, mille pärast tahetakse maale tulla ja jääda.
Järgmine Maapäev on kahe aasta pärast Võrumaal.

Külaliikumise suunised aastani 2024 (järgmise Maapäevani)
Külaliikumisele:
* Hoiame traditsioone, säilitame kogukondade omapära ja laseme uuel tulla.
* Toetame ja tunnustame sädeinimesi, esitame neid tunnustamiseks küla, piirkonna ja Eesti tasandil.
* Kaasame uusi tulijaid kogukonna tegemistesse (uued elanikud, uus põlvkond, välismaalased).

Kohalikule omavalitsusele:
* Igasse KOVi valdkonna (kogukonnad, MTÜd) eest vastutav spetsialist.
* Kaasata külade esindajad KOVi otsustesse – külaseltside ümarlauad või kogukonnakomisjon.
* Säilitada kodulähedased lasteaiad ja algkoolid.
* Toetada ääremaid ehk kohelda võrdselt KOVi erinevaid piirkondi (võrdselt hääli).

Valitsusele ja riigikogule:
* Elamisvõimaluste loomine/toetamine maapiirkondades – internet, teed, elekter, vesi.
* Maksuerisused toetamaks elu maal ja soodustamaks maale kodude rajamist ja ettevõtlust.
* Suurendada riiklike programmide (KOP, hajaasustuse programm jmt) mahtu.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised