Rapla gümnaasiumi 11. klassi õpilane Helen Seppel esindas Eestit Hamburgis toimunud saksa keele olümpiaadil. IDO ehk Internationale Deutscholympiade (rahvusvaheline saksa keele olümpiaad) on maailma suurim saksa keele võistlus, mis toimub iga kahe aasta järel mõnes Saksamaa linnas, kus tegutseb Goethe Instituut. Lisaks Seppelile esindas Eestit Tallinna Saksa gümnaasiumi õpilane Mark Anry Kriisa.
Rapla maakonnast ei ole kunagi varem ükski õpilane IDO-l käinud. Rapla gümnaasiumi saksa keele õpetaja Grete Elbrecht ütles, et see oli oluline sündmus terve kooli ning ka Rapla maakonna jaoks. Eestis küll on koole, kus õpetatakse saksa keelt A-keelena, aga Raplamaal neid ei ole. Ka Seppel alustas saksa keele õpinguid 6. klassis, kui ta õppis veel toonases Rapla Vesiroosi gümnaasiumis. Ometi on ta lühikese ajaga omandanud saksa keele sellisel tasemel, et suhtlustasandil tunneb ta end täiesti vabalt.
Põhikooli lõpus läbis Helen saksa keele eksami B1 tasemel ning on nüüd võtnud sihiks teha gümnaasiumi lõpus saksa keele eksam C1 tasemel. Aga kindel veendumus ja soov õppida saksa keelt sai tütarlapsel selgeks juba viiendas klassis. Siis tuli valida vene ja saksa keele vahel ning valik langes saksa keele kasuks. “Minu kindel valik oli saksa keel. Mu sõbranna käis kuuendas klassis ja tema õppis saksa keelt ning see tundus väga lahe,” rääkis Helen.
Otsust toetas see, et Helen jälgis sotsiaalmeedias kaksikõdesid Lisat ja Lenat, kes on kuulsad nii Instagramis kui ka TikTokis. Nende Instagrami kontol nimega “lisaandlena” on praeguse seisuga 18,2 miljonit jälgijat. See inspireeris ka Helenit õppima just saksa keelt. Nüüdseks on tal õnnestunud oma iidolitega kohtuda.
Alguses oli saksa keele omandamine raske, sest õppimine käis ainult õpiku ja töövihiku toel. Seejärel leidis ta endale Instagramist sõbra, kellega saksa keeles rääkida, ning see andis palju juurde. Grete Elbrecht oli Heleni õpetaja ka Vesiroosi päevil ning meenutas, et juba kuuendas klassis oli tütarlaps väga motiveeritud. “Üks asi on õpikud ja töövihikud, aga ta otsis lisaks meelelahutuslikku laadi võimalusi keeleoskuse parandamiseks,” rääkis Elbrecht. Ta lisas: “Helen on teistele eeskuju kas või sellega, kui kaugele on ta jõudnud. Selle jaoks on ta kõik ise teinud.” Õpetaja Kadi Sutteriga õpiti põhikooli viimasel aastal keelt ka tundide väliselt ja koolivaheaegadel.
Hamburgis toimunud rahvusvahelisele olümpiaadile pääses Helen tänu headele tulemustele Eesti riiklikul olümpiaadil. Riiklik olümpiaad koosneb kahest osast. Esimene toimub maakondades kohapeal. Ja seal oli Heleni skoor nii kõrge, et jäi silma ka riiklikul tasandil. Teiseks oli kõnekas see, et põhikooli lõpus tegi ta B1 tasemel saksa keele eksami, mis on iseenesest haruldane. Tallinna Goethe Instituudile jäi tüdruk silma sellega, et oskas end saksa keeles vabalt väljendada.
“Mina sain seda omalt poolt ainult üle kinnitada,” ütles Elbrecht. Ja nii avaneski Helenil võimalus sõita juuli lõpus Hamburgis toimunud olümpiaadile. See kestis kaks nädalat ja kandis pealkirja “Dabei sein! Zusammen in Hamburg”, mis eesti keeles viitab otseselt Hamburgis toimuvale kokkusaamisele. Sellest võib välja lugeda viite ka sellele, et 2020. aastal toimus kokkusaamine ainult virtuaalses vormis. Nüüd saadi uuesti päriselt kokku.
Hamburgis oli koos 101 õpilast 56 riigist, kes kõik oskasid saksa keelt väga hästi. Tingimused sinna pääsemiseks olid võrdlemisi nõudlikud. Näiteks ei tohi osaleja olla vanem kui 17-aastane. Osaleja ei ole tohtinud elada üheski saksakeelses riigis järjest kauem kui kuus kuud. Osalejad ei tohi olla välismaal tegutsevate Saksa koolide või valdavalt saksa õppe- ja suhtluskeelega kohalike erakoolide õpilased. Osalejatel ei tohi olla ei osaliselt ega täielikult saksa keel emakeeleks. Samuti ei tohi ta olla ülikoolis õpinguid alustanud tudeng.
Kuigi olümpiaadi all saab pidada silmas tulemusele orienteeritud võistlust, oli Hamburgi üritus midagi rohkemat kui lihtsalt olümpiaad, nagu Eestis seda mõistetakse. Sellele viitab ka olümpiaadi pikkus. Laia kultuuriprogrammi sisse kuulusid näiteks tutvumine Hamburgi linnaga, paadisõit Elbe jõel ning tutvumine teiste olümpiaadil osalejatega. Nii näiteks leidis Helen uue sõbranna Taanist.
Loomulikult pandi proovile ka osalejate saksa keele oskus. Harjutuse mõttes tuli kirjutada artikkel ning Helenil tuli see kirjutada sellest, mis siis saab, kui Hamburgist kaob vesi ära. Igas olümpiaadi kategoorias (A1, B1, B2) kuulutati välja parim saksa keele rääkija. Võitjad olid Rumeenia, Armeenia ja Türgi esindajad. Helen ja Mark Anry, kes osalesid võistluse kõrgeimas keelekategoorias, parimate hulka seekord ei kuulunud.
Küll aga oli tähelepanuväärne see, et Hamburgi Õhtuleht tegi intervjuu kuue olümpiaadil osalejaga ning üks neist oli Helen Seppel. Kuigi saksa keel on tal juba praegu suus, ei osanud ta veel öelda, kas ta tahabki oma tuleviku Saksamaaga siduda. Kui ta läbib gümnaasiumi lõpus saksa keele eksami C1 tasemel, siis avab see tee ka Saksamaa ülikoolidesse.
