Maailmas toodetakse rohkem, kui jõutakse tarbida, selle tulemusel kasvab ka pidevalt jäätmete hulk ning prügimäele jõuab jäätmeid, mida saaks taaskasutada või ümber töötada. Et säästa loodusvarasid ja keskkonda ning vältida jäätmete sattumist loodusesse, tuleks jäätmed viia jäätmejaama.
Kõige suurem probleem jäätmevaldkonnas on jäätmete suur kogus, mis koormab ja reostab looduskeskkonda. „Näiteks biojäätmed suunatakse põletamisele või prügimäele, kus lagunemisprotsessi käigus eraldub õhku metaani, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest. Seetõttu on meie eesmärk taaskasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävaid materjale ehk jäätmeid,” sõnas Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius.
Enne jäätmete üleandmist käitlejale on oluline need liigiti koguda. See võimaldab leida jäätmetele uue kasutusvõimaluse. „Alati ei ole küll võimalik kõiki jäätmeid ringlusesse suunata, kuid visates need segaolmejäätmete konteinerisse, võib olla kindel, et jäätmed ringlusse ei jõua. Jäätmete prügilasse viimine on kõige viimane lahendus nendest vabanemiseks,” rääkis Erik Kosenkranius.
Metsa alla jõuavad peamiselt ehitusjäätmed
Viimastel aastatel ei ole Raplamaalt jõudnud Keskkonnaametile informatsiooni ebaseaduslikult ladestatud jäätmetest. Samuti pole olnud vajadust siin suuremate koristustööde järele. Sellest võib järeldada, et olukord Raplamaal on kontrolli all ja stabiilne. „Viimane koristustöö korraldati 2016. aastal, kui koristati Purila metsapargist ligi kaks tonni olmejäätmeid. 2015. aastal korraldati Alu-Metskülas vanast küünist keskkonnale ohtlike väetisekottide koristus,” loetles Kosenkranius.
Samas võib loodusest leida nn probleemtooteid ehk mööblit, autorehve ja külmikuid, ütles MTÜ RJKK juhatuse liige Ülari Luisk.
„Enimlevinud jäätmed, mis satuvad pigem loodusesse, on ehitus- ja lammutusjäätmed ning suurjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik jäätmemahutisse paigutada,” ütles Kosenkranius. Tema sõnul on üks põhjus, miks jäätmed satuvad loodusesse, inimeste teadmatus jäätmete õigest käitlemisest.
„Inimesed ilmselt ei tea, kuidas jäätmekäitlus on korraldatud, ning viivad jäätmed loodusesse madala teadlikkuse tõttu. Näiteks on suurjäätmete vedu paljudes omavalitsustes mugaval viisil korraldatud, kuid elanikud pole siiski sellistest võimalustest kuulnudki,” rääkis Kosenkranius.
Hind võib mõjutada
Ülari Luisk ei arva, et inimesed viivad jäätmeid metsa alla sellepärast, et ei raatsi maksta. „Jäätmejaamade kehtestatud hindadel võib mõju olla, kuid olen veendunud, et pigem on põhjus inimese mõtlemises ja käitumises. Jäätmemajanduses kehtib põhimõte “Saastaja maksab”. Jäätmejaamades kujunevad hinnad vastavalt kuludele jäätmete käitlemisel,” sõnas Luisk.
Tema sõnul on just ehitus-lammutusjäätmed, mööbel ja koduelektroonika need jäätmed, mida kõige rohkem tuuakse Rapla Jäätmekäitluskeskusesse. Samuti on viimasel ajal märgatavalt kasvanud jäätmejaama külastatavus. „Päevas võib olla kuni 60 külastust”, ütles Luisk.
„Segaolmejäätmete tasu on tavaliselt võrreldes teiste jäätmeliikidega, nagu näiteks pakendi- või biojäätmed, kõrgem. Elanikud, kes ei soovi sorteerida oma jäätmeid, peavad seetõttu nendest loobumiseks maksma kõrgemat hinda,” tõi omakorda välja Erik Kosenkranius.
Jäätmete loodusesse viimine toob aga kaasa karmima karistuse, kui arvata võib, ehk rahalise karistuse kuni 800 eurot ning lisaks kohustuse jäätmed likvideerida. „Kui selline rikkumine põhjustab olulist keskkonnakahju, tuleb see hüvitada. Väga tõsise rikkumise korral võib inimest oodata kuni kolmeaastane vanglakaristus,” lisas Kosenkranius.
Et jäätmekäitluse mõju keskkonnale oleks võimalikult väike ja teiselt poolt rahakotile soodne, peab esmajärjekorras üldse vältima jäätmete tekkimist. „Taaskasutuse kõrval on oluline eelistada ning toetada tegevusi, mis vähendavad jäätmete tekkimist. Selleks tuleks tarbijal läbi mõelda oma ostuharjumused ning eelistada uue toote ostmisele võimalusel vana toote parandamist. Kui pole võimalik vana toodet parandada, tuleks uurida võimalusi selle taaskasutamiseks. Kui pole võimalik parandada või toodet taaskasutada, tuleb see anda üle jäätmekäitlejale,” sõnas Kosenkranius.
Inimesed ongi muutunud jäätmete käitlemise osas teadlikumaks. Samuti on aina rohkem arenenud jäätmete taaskasutus. Tänu sellele on vähenenud tavajäätmete kogused prügilates.
