Berit ja Kaido Kalle kohtusid 1999. aastal põhikooli jõulupeol ja on sellest ajast saati ühist eluteed kõndinud. Sama kaua, kui mitte kauemgi on Kaido unistanud oma isatallu puhkekeskuse loomisest. „Meil on selline põhimõte, et alla me ei anna. Ükskõik mis, aga lähme alati edasi,” kirjeldab ta motot, mille järgi veab pere Mäe talu Palukülas.

Mäe talu asub üsna Kehtna valla piiri peal, vaid paari kilomeetri kauguselt algabki juba Järvamaa. Kaido esimesed eluaastad möödusid Mäe talus. Sealt edasi elas ta mõnda aega emaga Tallinnas, kuid esimesel võimalusel naasis teismelisena Palukülla isa juurde.
„Isal oli kaks soovi. Ta soovis, et mina siia jääksin,” jutustab Kaido. „Teine suur soov oli, et ma saaksin pärija, poisi. Eks see oli selline vana aja mõttelaad,” tõdeb ta. Mõlemad soovid täitusid. Kaido rajas oma kodu Mäe tallu ja pere kolmas laps, pesamuna, ongi poeg. Ise usub Kaido muidugi, et sama suure tõenäosusega võivad ka pere kaks tütart talu kord soovi korral üle võtta. „Isale oli põhiline ära elada. Tal olid linnud-loomad, mesilased,” meenutab poeg soojalt.

Ettevõtja planeerib oma aega ise
Kaido naasis aga isatallu hoopis suuremate unistustega. Pärast sõjaväge ja palgatöö proovimist tärkas temas soov iseenda heaks tööd teha. Sealt läks idanema unistus oma majutusettevõttest. Kuigi Kaido tõdeb, et elu ei ole kulgenud plaanipäraselt, on unistus läbi aastate tema silme ees peaaegu muutumatult samaks jäänud.
Vaikselt, kuid järjepidevalt on pere aasta aasta järel selle poole rühkinud. Mõni aasta tagasi algas uus etapp, kui pererahvas avas Mäe talu väravad kõigile huvilistele.
Tolleks ajaks oli talu saanud mõnusaks koduks väga kirjule seltskonnale karvastele ja sulelistele. Ilmselt Mäe talu kõige tuntumad elanikud on imepehmed alpakad Gilbert, Günter, Geisha, Gloria, Gäthi, Melodi ja Grete. Porgandiviilude abil saab muhedate loomadega kiiresti sõprust sobitada. Veel saab talus näha nii küülikuid, kanu, parte, hanesid, kalkuneid kui ka loomulikult kasse-koeri. Pereisa naljatab, et linnud ja alpakad on Beriti kiiks ning kalad ja vähid tema oma. Talu juurde rajatud tiik oli samuti üks Kaido isa unistusi, mis pojal õnnestus ellu viia. Täna elab seal kaheksat liiki kalu ning lisaks jõevähke. Talu külastajad saavad seal ka ise kätt proovida või Kaido juhendamisel üldse kalastamise nippe õppida.
Eesootava ettevõtlusnädala tänavune teema on „Tandem ettevõtluses”. Selle valguses istusimegi Beriti ja Kaidoga maha, et rääkida, milline on elu peres, kus mõlemad on seotud sama ettevõttega. Ilm on soe ja tuulevaikne, seega jääme õue vestlema. See annab võimaluse oma kommentaaride jagamiseks ka pere sulelistele liikmetele. Seda võimalust nad kasutamata ei jäta ja nii kostab meie vestluse taustal järjepidevalt kanade ja hanede hääli. Truult püsib meie kõrval ka trobikond nurruvaid kasse ning koer.

Talu kõige eksootilisemad asukad on muidugi imepehmed ja kelmikad alpakad. Foto: Siim Solman.

Ülesanded on jagatud
Berit ja Kaido usuvad, et ettevõtlus on nende jaoks ainuõige tee. Kaido ütleb, et ta ei soovinud kellelegi alluda, vaid olla iseenda peremees. „Nii on kõige mõistlikum,” lisab ta. Berit hindab paindlikkust, mida ettevõtja elu pakub. „Nagu ettevõtjal ikka, puhkepäevi praktiliselt ei olegi,” naljatab Berit, kuid lisab kohe, et sellest hoolimata saab ta ise oma aega planeerida.
Aastate jooksul on pere proovinud tegelikult ka erinevaid kombinatsioone ettevõtluse ja palgatöö vahel. Kaido meenutab eriti humoorikalt Beriti viimast töökohta väljaspool pereettevõtet. Berit asus lasteaias tööle õpetaja abina.
„Eesmärk oli, et ma saaksin võimalikult palju kodus toimetada,” alustab Kaido. Kiiresti jooksis plaan ummikusse, sest ootamatult palju hoolt vajasid nii maja kui ka lapsed. „Kui ma olin Beriti elu kaks nädalat tunda saanud, siis ma langesin tema ette põlvili ja palusin vabandust,” räägib Kaido muheledes ja Berit hakkab ta kõrval naerma. Saadav stabiilne palgatulu polnud kaasnevat segadust väärt.
Üheskoos jõudsid nad järeldusele, et üksteist toetades on neil kergem. Tänaseks on mõlemad oma ettevõttele pühendunud ja Berit töötab kodus ühise ettevõtte heaks. Berit kannab hoolt selle poole eest, mida tuleb arvutis teha – näiteks klientidega suhtlemine ja turundus. Kaido tunneb, et oskab oma aega kasulikumalt kasutada väljaspool arvutimaailma. Ja kuigi ülesanded on laias laastus omavahel jagatud, ei aja pereettevõttes keegi näpuga järge. Kõik asjad peavad lõpuks tehtud saama. „Mina olen Kaido kõrvalt ehituse palju selgemaks saanud. Tööriistad on tuttavad ja neid ma ei karda. Mootorsaagi ta mulle muidugi veel kätte ei anna,” ütleb Berit vahele.
Kaido läbis palkmaja koolituse, lootuses ise ehitama hakata. „Jõudsin ainult lastele mängumaja ehitada. Selg ütles kahjuks üles,” jätkab ta. Ta jääb oma saavutuste kirjeldamisel tagasihoidlikuks, kuid lastele loodud mängimisvõimalused teevad silmad ette paljudele mänguväljakutele. Peale taluelamuse saabki Mäe talus ka näiteks sünnipäevasid, piknikke ja kasvõi konverentse pidada.

Pärast viit tööst ei räägi
Iseenda peremeheks olemise üks proovikivisid on kindlasti teele tulevad takistused. „Minul on alati olnud plaan A, plaan B ja plaan C,” kirjeldab Kaido. Võimalusterägastikus õige tee leidmine nõuab aega, katsetamist ja energiat. Uurin kohe ka seda, kuidas peres otsuseid langetatakse. „On teatud otsused, mis ma langetan üksinda. Berit teab, et see on mu unistus ja ta on seda toetanud ning jätnud oma asjad mõnikord tagaplaanile,” ütleb Kaido. Unistus külastuskeskusest on pereisa silme ees iga päev.
Samas on omajagu ka selliseid mõttekohti, kus Berit ja Kaido otsivad omavahel konsensust otsuse tegemiseks. Paratamatult osutub mõni neist edukaks ja teine ebaõnnestub. „Tihtipeale tekib mõte, et miks ma seda juba varem ei teadnud,” kirjeldab Berit tagantjärele tekkivaid mõtteid. „Ma olen metsikult palju tööd teinud mõttetult,” tõdeb Kaido ausalt.
Madalseisud on paratamatud ja siis tuleb paaril ka teineteist motiveerida. Ja peaaegu sama paratamatult mõjutab tööalane madalseis ka kodust elu. „Kui tuleb tagasilöök, siis see tagasilöök tuleb mul Beritile. Ja sellest saavad mingil määral osa ka lapsed,” ütleb Kaido. „Ja kui on kokkulepe, et pärast kella viit tööst ei räägi, siis see ka ei õnnestu,” lisab Berit ning mõlemad hakkavad naerma. Kuigi nad teavad, et väsinult enne magamajäämist tööasjade arutamine toob kaasa rohkem erimeelsusi kui häid lahendusi, on see lihtsalt ühise ettevõtte ajamise üks paratamatustest. Kaido lisab, et tegelikult lahenevad probleemid enamasti siiski kiiresti.
Raskematest hetkedest aitab edasi mõte sellest, miks nad Mäe talu arendavad. „Ma tahaksin Beritiga nii palju ära teha, et siin oleksid töökohad ja ühel lapsel oleks põhjust siia jääda,” räägib Kaido.

Ka võidud on ühised
Nii nagu ühised mured mõjutavad tervet peret, saab ka ühiste võitude üle rõõmustada koos. Lähinädalatel täitub pere jaoks üks oluline vahe-eesmärk. Kumbki ei tihka liiga täpselt rääkida, milles töövõit täpselt seisneb. „Tihtipeale on nii, et kui midagi välja räägid, siis ei kipu see kuidagi täide minema,” ütleb Berit ettevaatlikult. Kuid Kaido lisab, et pere noorem tütar on eesmärgi saavutamise üle väga elevil ja elab igati kaasa.
Beriti ja Kaido esimene prioriteet on alati perekond. Vanemate ettevõtlikkus ei jää märkamata ka lastele. Berit ütleb, et kindlasti pole nad lastele ettevõtluse ideed peale surunud või survestanud talu üle võtma. Kuid ettevõtluse üldistest kasudest on peres räägitud küll. „Noorem tütar rääkis varem, et läheb korterisse elama, sest maal on nii palju tööd. Aga praeguseks hetkeks vaatab ta neid asju hoopis teisiti. Juba on mõte muutunud,” kirjeldab ema. „Temal on ka ettevõtja instinkt sees,” näeb isa. Poeg jällegi unistab oma autoremondikojast ja ka vanemal tütrel oma ideid seoses ettevõtlusega.
Lapsed on aga alles noored ja täna on pereettevõtte vedamine ikka Kaido ja Beriti rida. Kaido tõdeb, et aastad unistuse poole püüdlemist on olnud pikad ja samas siiski möödunud lennates. Hoolimata tagasilöökidest jääb ta endale kindlaks, et alla andmine pole võimalus. „Iga eesmärk, mille saavutame, seda parem tunne mul on,” ütleb ta.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare