Osa kauplusekette võib energiakriisi tõttu poeuksed nädalavahetusteks sulgeda, kui senistest energiasäästumeetmetest ei piisa.<!–zlick-paywall–
Toidupoodides tarbivad rohkelt elektrit külmkapid, külmaletid ja muud jahutusseadmed, samuti soojaletid ja küte. „Kuskil 25% elektrist kulub ainuüksi valgustusele, logistikakeskused ja laod võtavad samuti palju elektrit, kuna ka seal on erinevad seadmed, eriti külmutamiseks,” sõnas Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil.
„Ainus mure on elektri ja küttehindade hüppeline kasv ning ajaloo suurim toidukaupade hinnatõus. Seda ei ole senise äritegevuse mudeliga enam katta võimalik,” tõdes Selveri juhatuse liige Kristi Lomp. Lisaks sisseostuhindade, elektri-, kütte- ja kütusekulude tõusule suureneb surve palkade tõstmiseks, mis on niigi üks jaeketi suurimaid kulusid.
„Oleme sisuliselt jõudnud hüperinflatsiooni, kus erinevad sisendhinnad on viimase aasta jooksul väga suure hüppe teinud. See omakorda on põhjustanud ahelreaktsiooni, kus hindade tõus on jõudnud toodete edasimüügihindadesse ja sealt omakorda lõpphindadesse poeletil,” rääkis Maxima Eesti tegevjuht Edvinas Volkas.
Coopi poekett kasutas varem fikseeritud hinnaga elektripaketti, aga selle aastaga leping lõppes ning poed kasutavad börsielektrit, „kuna fikseeritud pakettide hinnatase on olnud ebamõistlikult kõrge”, ütles Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido. „Elektrihinnatõus on väljakutse eelkõige väiksemate maakaupluste jaoks, kus me ei räägi juba ammu enam kasumlikkusest, vaid jooksvate kuludega nulli jõudmisest, et hoida need kauplused piirkondades avatuna,” nentis Miido.
„Rimi on suur energiatarbija, sest peame töös hoidma oma enam kui kaheksakümne poe külmikud ja valgustuse ning ruumid töötajatele soojad. Tänaste prognooside kohaselt kasvavad meie küttekulud sel aastal võrreldes eelmisega koguni 7 miljonit,” sõnas Rimi tegevjuht Vaido Padumäe.
Erinevad energiasäästuvõimalused
Kauplused rakendavad erinevaid energiasäästlikke lahendusi, näiteks reguleerivad ventilatsioonisüsteeme, rajavad päikeseparke, kuid sääst on olnud marginaalne võrreldes kulude kasvuga. „Energia ja kulude säästust olenemata Selver töötajate koosseisu vähendada ei plaani, kuid paraku on keeruline realiseerida plaanitud palgatõuse,” ütles Kristi Lomp.
Maxima Eesti tegevjuhi sõnul on juba viimased viis aastat otsitud võimalusi, kuidas elektrikulusid vähendada ja neid paremini kontrolli alla saada. „Senisest veelgi jõulisemaid samme hakkasime astuma selle aasta algusest. See puudutab nii erinevate energiasäästu meetmete rakendamist kui ka seda võimaldavate investeeringute tegemist,” rääkis Edvinas Volkas.
Coopi piirkondlikud ühistud investeerivad igal aastal miljoneid eurosid, et uuendada olemasolevaid kaupluseid. „Oleme viimase kolme aasta jooksul rajanud väljaspool suurlinnu päikesepargid rohkem kui 30 kauplusele, vahetanud välja kaupluste valgustust, külmaseadmeid, võtnud kasutusele külmaseadmete jääksoojust ning ehitanud lisaks uutele kauplustele ka osa olemasolevaid kauplusi nullist uuesti üles energiatõhusamalt. Kõik need investeeringud on tehtud eesmärgiga muuta ka väiksemate asulate toidukauplused jätkusuutlikumaks. Tänase seisuga toodavad Coopi kauplused päikesest sama palju taastuvenergiat, kui kulub u 800 kodumajapidamisel,” selgitas tehtud muudatusi Martin Miido.
Rimis on investeeritud keskkonna- ja energiatõhusatesse külmikutesse ja valgustitesse. „See on aidanud kaasa sellele, et kulud ei oleks veel suuremad,” sõnas Vaido Padumäe.
Energia säästmiseks on mitmeid võimalusi. „Näiteks külmutusseadmetes kasutada suletavate ustega kappe, mugavate külmariiulite ja lettide asemel kasutada CO2 põhiseid külmutusseadmeid, mille energiakulu on kolmandiku võrra madalam freoonipõhistest. Teha hooned väiksema soojuskaoga, optimeerida ventilatsiooni ja kütet ja jahutust. Toota energiat ise, nt päikesepaneelidega ja seda ka kohapeal salvestada. Kasutada LED-valgustust,” loetles Nele Peil.
Muudatusi poodide lahtioleku osas arutatakse
Üks võimalus kulusid madalamana hoida on lahtiolekuaegade vähendamine, mida samuti arutatakse. Selveri juhatuse liige Kristi Lomp ütles, et kaupluste lahtiolekuaegu analüüsitakse kevadel ja sügisel ning korrigeeritakse vastavalt klientide käitumisele. „Lahtiolekuaegade üle otsustab siiski tarbija. Niikaua kui kliendid on õhtul kaupluses, on kauplused ka avatud,” sõnas Lomp.
Tõsisemalt on kaupluste lahtiolekuaegade lühendamist kaalunud Coopi poekett. „See on võimalus kokkuhoiuks, kuid siin tuleb vaadata iga kauplust eraldi, sest paljudes Eesti piirkondades on Coopi kohalik kauplus ainus piirkonnas ning me peame jälgima, kas ja kuivõrd mõjutaks kaupluse varasem sulgemine kohaliku elu kvaliteeti,” sõnas Martin Miido.
Rimi ega Maxima kaupluste lahtiolekuaegade lühendamist praegu ei kaalu.
Kaupmeeste liidu tegevjuhi sõnul ei anna varasem sulgemine enamiku toidupoodide puhul erilist rahalist kokkuhoidu.
Aga säästa püüavad ka kaupluste külastajad. Seda on märgatud kõikides poekettides. „Viimaste kuude pealt on selgelt näha, et tarbija jälgib hinda oluliselt rohkem kui varem, varasemast enam tuntakse huvi sooduspakkumiste vastu. Kauplusi valitakse just selle järgi, kus igapäevased toiduained on soodushinnaga ja neid on laiemas valikus,” ütles Edvinas Volkas. „Me teeme pidevalt tööd selle nimel, et Eesti inimestel oleks toit laual ning seda taskukohaste hindadega,” ütles ta.
Odavamate toodete läbimüük on kauplustes kasvanud, mis võtab töö kohalikelt tootjatelt. „Minu suurim mure on täna hoopis kohalik toidutootmine. Aastatepikkune raske töö lõpetatakse mõne kuuga täielikult. Mitmed väiketootjad on teada andnud tootmise lõpetamisest,” sõnas Kristi Lomp. Märgatavalt on vähenenud mahetoodete ja suure lihasisaldusega toodete müük, aga kasvanud on lihalaadsete vorstitoodete müük. Kohaliku väiketootja juustud jäävad lettidele seisma ja kaubaks läheb odav Poola toodang, tõi Kristi Lomp näite.
