Raamatukogu ei saa olla vaikne ja rahulik kohakene

Aasta 2022 on raamatukogude aasta, kus varasemate aastatega võrreldes räägitakse palju enam raamatukogudest. Ka sõjajärgsetel aastatel olid raamatukogud tähelepanu keskmes, kus räägiti edusammudest, märksa rohkem aga esinevatest väärnähtustest.

1945, 1946: Muutused Kehtna raamatukogus

11. märtsil 1945. aastal algas Kehtna valla kultuurikomisjoni tegevus. Moodustati koolide, raamatukogude ja rahvamaja töörühm ning koostati 1945. aastaks tegevuskava.
Raamatukogude töörühma tegevuskavas oli neli tähtsamat ülesannet: sisustada ruumid ja varustada need mööbliga, täiendada raamatukogu uute raamatutega, avada lugemislauad ja raadio ühiskuulamise punktid, korraldada aeg-ajalt uute raamatute tutvustamiseks mitmekesise kavaga ettekannete õhtuid.
Juuli algul maakonnalehes ilmunud kirjutises mainitakse, et raamatukogude töörühma tegevuse tulemusena avati raamatukogudes lugemislauad ning ruumid kaunistati piltide ja loosungitega. Ohekatku raamatukogus avati ka raadio ühiskuulamispunkt.
Juuni algul oli Kehtna keskraamatukogu vallamajas, aga lähiajal lubati raamatukogu kolida rahvamajja. Keskraamatukogul oli kolm haruraamatukogu: Keava koolimajas, Ohekatku koolimajas ja Palukülas. Kehtna keskraamatukogus oli 1403, Keavas 857, Ohekatkus 338 ja Palukülas 82 raamatut. Kokku oli Kehtna valla kirjandushuviliste kasutuses 2680 trükist.
Kehtna vallas elas siis natuke üle 2000 inimese, neist 114 käis raamatukogudes raamatuid laenamas (Kehtnas 49, Ohekatkus 28, Keavas 20 ja Palukülas 17 kirjandushuvilist). Maakonnalehe kirjutises öeldi: „See arv on väga väike ja näitab, et Kehtna valla raamatukoguhoidjad ei ole teinud kõike selleks, et viia raamat rahva hulka.”
1946. aasta juunis teatati Harjumaa elanikele, et Kehtna inimestel on nüüd kasutada suur raamatukogu, mis asub rahvamajas. Juuni algul oli raamatukogus 1296 raamatut, nendest 616 eksemplari ilukirjandust ja 275 poliitilise sisuga raamatut. Ülejäänud 405 raamatut oli peamiselt põllumajanduslik ja tehniline kirjandus.
Ilukirjandusest loeti peamiselt A. H. Tammsaare ja O. Lutsu teoseid. Raamatuist olid nõutavamad „Tõde ja õigus” ja „Mahtra sõda”. Iseenesest mõistetavalt pidi kirjutama, et poliitilisest kirjandusest loeti peamiselt Lenini ja Stalini teoseid. Võib-olla oligi see nii, sest Kehtnas asusid õppeasutused, kus nõuti nende teostega tutvumist või kohustuslikku lugemist.
Raamatukogu külastajate arv näitas pidevat tõusu. Esimeses kvartalis oli 81 lugejat ja loeti 341 raamatut, mai lõpul oli juba 104 lugejat ja 876 laenutatud raamatut. 10. aprillil asutati kirjandusring 16 liikmega.
Raamatukogu ja ka rahvamaja tööd häirivaks asjaoluks peeti remontimata ruume. Tapeedid olid määrdunud ja paljudest kohtadest rebenenud ning elektrijuhtmed ja lambid lohakalt pandud.