Aasta parima puitehitise konkursil noppis publiku lemmiku tiitli ja fassaadipreemia Rapla vallas asuv Maidla Nature Resort oma loodusvilladega.
Reedel, 4. novembril kuulutati Tallinnas Telliskivi loomelinnaku Vabal Laval puitarhitektuuri konverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti“ välja aasta parimad puitehitised. Konkursi võistlustules oli ka neli hoonet, mis asuvad Raplamaal: Sutlema-Aespa lasteaia Metsaveere maja, Maidla loodusvillad Poku ja Käbi ning lusthoone traktorimaja Põlli külas. Neist pälvisid auhinna loodusvillad: Käbi (arhitektid: Mari Hunt, Arvi Anderson / b210, ehitaja: Otto Ehitab OÜ) sai fassaadipreemia ja Poku (arhitektid Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Aleksei Petrov / KTA – Kadarik Tüür Arhitektid, ehitaja: Otto Ehitab OÜ) publiku lemmiku tiitli.
Maidla Resort OÜ juhatuse liige Susanne Org sõnas, et tunnustused tekitasid neis rõõmsaid ja ülevaid tundeid. Sellest, et üks nende nomineeritud maja, Käbi, saab fassaadipreemia, teavitati neid vahetult enne auhinnagalat, kuid see, et Poku rahva lemmiku tiitli saab, tuli neile täieliku üllatusena. Sama tiitli on varem saanud nende esimene loodusvilla Kaseke.
Org sõnas, et seekord, kui neil oli võistlusel kaks maja, konkureerisid ka need omavahel ja meeskonnaski oli mõtlemist, kumma poolt ise hääl anda. Kokku andis rahva lemmiku valimisel oma hääle 35 000 inimest ja see, et juba teist korda see tiitel Maidlale läks, tuli Oru sõnul ka žüriile üllatusena, kuna tavaliselt saab selle tiitli mõni koolimaja. Org usub, et rahva lemmiku tiitli saamisele aitas ühest küljest kaasa, et nad on rahvale varasemast silma ja meelde jäänud, omale nime teinud, ning teisalt võis kaasa aidata Poku eriline ümar kuju, mis on mänguline ja eristub tavalistest kandilistest hoonetest. Villa muudab sümpaatseks ka eestlastele tuntud rookatus.
Käbi puhul tõi ka žürii välja selle mängulisuse ja tehnilise teostuse. Käbi katavad nii väljast kui ka seest rombikujulised puidust kimmid, mis muidu on tuntud kui ajalooline traditsiooniline katuseehituse meetod, kuid Käbis on seda kasutatud modernsel kujul. Org sõnas, et kokku kasutati fassaadil ja interjööris 7500 kimmi, mis olid käsitsi lõigatud ja värvitud ning andsid villale kihvti välimuse, sulandudes loodusesse. Arhitekt Mari Hunt soovis luua metsakatedraali, kus tekib tunne, nagu viibiks väljas. Seepärast on loodusvillal suured aknad ja siseruumides kasutatud kimme.
Loodusvillade edu saladuseks peab Org ka asjaolu, et nad on erilise hoolega valinud arhitektid ja bürood, lähtudes sellest, et nad tahavad luua erilisi, unikaalseid ja kvaliteetseid maju, mis eristuksid üksteisest ja paistaks arhitektuuriliselt ka maailma paremiku seas silma.
Aasta puitehitise tiitli sai Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus. Sisearhitektuuri preemia sai kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium, parima liimpuidu kasutamise preemia läks kortermajale Aasa Kodu. Anti välja ka Arcwoodi liimpuidu, Estply interjööri ja Raitwoodi fassaadi eripreemiad ning ajakirja Moodne Kodu auhind rahva lemmikule.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu korraldatud konkursile laekus kokku 30 tööd. Võistluse eesmärk on populariseerida puidu kasutamist tulevikuarhitektuuris. Parima puitehitise selgitas välja žürii, kuhu kuulusid arhitekt ja professor Veronika Valk, eelmise aasta konkursi võitja arhitekt Tarmo Stöör, Miu sisearhitekt Kard Subbi, TalTechi liginullenergiahoonete uurimisrühma ekspert ehitusinsener Villu Kukk, ehitusettevõtte Pinered OÜ ehitusinsener ja arhitekt Martin Varvas ning OÜ Combicon ehitusinsener ja inseneride liidu liige Kaupo Koitla.
