spot_img
-4 C
Rapla
Teisipäev, 6 dets. 2022
spot_imgspot_img
Arvamus2023. aasta riigieelarve on üsna hea eelarve

2023. aasta riigieelarve on üsna hea eelarve

Heiki Hepner, Riigikogu Isamaa fraktsiooni liige

Järgmise aasta riigieelarves on tegevusi, mille on ette kirjutanud aeg, aga on ka pikka vaadet. Tasakaalu otsimine tänaste hädavajalike tegevuste finantseerimise ja pika vaate vahel on võtmekoht eelarve koostamisel.

Teine üldine põhimõte, mida me igast eelarvest leiame, on kompromissid koalitsioonipartnerite vahel. Koalitsioon teeb seda, milles kõik osapooled on kokku leppinud. Seepärast on ka 2023. a riigieelarve kompromiss, kus seekord peegelduvad kolme erakonna prioriteedid, aga kindlasti saab iga koalitsioonierakond ütelda, et mõned temale olulised valdkonnad ja tegevused ei saanud piisavat tähelepanu.
Energiakriis on meile täna ette kirjutanud sammud, mida me tavaolukorras ei teeks. Et meie inimesed tuleksid kõrgete energiahindadega toime, peame meie inimesi toetama ja seda see eelarve teeb. Kodutarbijatele rakendub kuni märtsi lõpuni kestev automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui ka gaasiarvetele, mis kogu kütteperioodi peale võtab eelarvest ca 200 miljonit eurot. Elektrienergia hinda kompenseeritakse 50 €/MWh, gaasi ja kaugkütte hinna hüvitamine toimub 80% ulatuses, mis ületab 80 €/MWh. Kahjuks ei suutnud me oma partnereid veenda puitkütuste kasutajate toetamise vajaduses.

Sõda Ukrainas on riigikaitset eriliselt tähtsustanud. Tuleva aasta eelarves moodustavad kaitsekulud 2,9 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk esmakordselt üle miljardi euro. Eelarve arvestab vajadusi uute võimekuste loomiseks nagu näiteks keskmaa õhutõrje, mitmikraketiheitjad, rannakaitse jne, aga samuti moonavaru täiendamine ja maakaitse arendamine. Kõik see on meie julgeoleku ja turvatunde jaoks ülioluline ja ei vaata mitte ainult tänasesse päeva, vaid pikalt ette.
Haridus ja teadus on ühe rahva ja riigi kestvuse alus ning selle finantseerimine kindlasti pika vaatega tegevus. See eelarve mõistab seda probleemipüstitust päris hästi. Teisalt on õpetajate puudus koolides reaalsus juba täna ning vajab kohest sekkumist. Seepärast on põhjust head meelt tunda, et uuest aastast tõuseb õpetaja töötasu alammäär 1412 eurolt 1749 eurole ehk 23,9%. Õpetajate arvestuslik keskmine palk tõuseb 2023. aastal 2048 eurole ja kokku on järgmise aasta riigieelarves õpetajate palkadeks ette nähtud 106,6 miljonit eurot.
Teadus- ja arendustegevusse suunatakse üks protsent SKP-st, mis tähendab 2023. aastal eelarvest lisaks 41,3 miljonit eurot. 2023. aastal kasvab ka kõrghariduse riigieelarveline tegevustoetus 15% ehk 170 miljonilt 201,5 miljoni euroni ning eestikeelsele õppele ülemineku ettevalmistamiseks ja toetamiseks on ette nähtud 41 miljonit eurot.
Juba 2005. aastal kirjutas Rein Taagepera, et meie riigi ja rahva demograafiline mudel meenutab vetsupotti. Meie rahvaarvu probleemidest on sellest ajast palju räägitud, natuke ka tehtud, aga teod on olnud selgelt ebapiisavad, et see WC-potti meenutav mudel teistpidi keerata. Seekordne eelarve lisab siia tööriistakasti väga olulise abivahendi paljulapseliste perede toetuse näol, tõstes toetuse 3-6-lapselistel peredel 650 euroni kuus ning seitsme ja enama lapsega peredele 850 euroni kuus. Kasvavad ka lastetoetused esimesele ja teisele lapsele 80 euroni kuus, nagu üksikvanema toetuski 19 eurolt 80 euroni. Jah, Isamaa tahtis, et lastetoetused oleksid tõusnud 100 euroni, aga seekord ei suutnud me Reformierakonda selles veel veenda ning see töö tuleb järgmisel aastal uuel Riigikogu koosseisul ära teha.

Eelpool toodu peaks looma suurema kindlustunde meie lastega peredele, aga kindlustunnet hakkama saamiseks vajavad ka teised elanikkonnagrupid. Väiksemat palka saavate toimetulekuks on oluline maksuvaba tulu määra kasv 654 euroni kuus ehk 7848 eurot aastas. Pensionid tõusevad kõigepealt erakorraliselt 20 euro ulatuses 1. jaanuarist ning korraliselt 1. aprillist. Keskmine pension on alates 2023. aasta aprillist 704 eurot, mis märgib ka tulumaksuvaba määra pensionärile. Pensioni baasosa tõus aitab parandada enam kui 321 000 pensionisaaja ja rahvapensioni määra tõus 3200 rahvapensionisaaja toimetulekut.
Kindlustunnet meie inimestele loob üldhoolekande toetamine ümmarguselt poolesaja miljoni euroga ning sellega alustatakse hooldekodude taskukohasemaks tegemise protsessi.
Keskkonnakaitse valdkonnas panustatakse Natura hüvitiste suurendamisele 1,2 miljoni euroga. Sellega tõstetakse 15 aastat püsinud hüvitis rangelt kaitstavas sihtkaitsevööndis 110 eurolt 134 euroni, aga piiranguvööndis hüvitise ajakohastamiseks samas proportsioonis enam 300 000 eurot paraku ei jätkunud. See teeb meele loomulikult mõruks, sest metsaomanikele õiglase hüvitise maksmine teenib mitte ainult põhiseaduslikku õigust, vaid otseselt Eesti looduse kaitsmist.
Nii nagu artikli alguses sai kirjutatud, on riigieelarve osapoolte kompromiss, mis ühtlasi tähendab, et kõik minu ja Isamaa vaates vajalik ei ole lahendust leidnud. Üheks selliseks probleemseks kohaks on investeeringud teedesse, siin oleks tulnud panustada rohkem ja vajadusel katta investeeringuid laenurahaga. Laen vajalike investeeringute tegemiseks ei ole saatanast. Eraldi võetuna on palju räägitud intressimäära ja inflatsiooni kasvust, aga nende koostoimest on vaadatud mööda. Kui intressimäär jääb kordades alla inflatsiooni suurusele, siis on igal juhul targaks investeeringuks võetud laen kasulik. See aitab tulevikus raha kokku hoida ja ei ole lõputu kulu. Teedeehituse vähene osakaal investeeringutes on asi, mille üle ma kindlasti ei rõõmusta.
Ka looduskaitseliste maade maamaksu hüvitamine omavalitsustele oleks tulnud ära teha. Summa ei olnud suur, pisut üle 4 mln euro, aga õiguse, õigluse ja maaelu seisukohalt väga oluline. Paraku jääb ka see uut Riigikogu koosseisu ootama.
Selline see uue aasta riigieelarve on. Kuigi ta ei ole ideaalne, on ta üsna hea. Sealt saavad abi meie inimesed praegusel keerulisel ajal, aga ta sisaldab ka oluliste ja pika vaatega tegevuste finantseerimist.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused