āMe sündisime sinuga koos sel hetkel, kui tulid siia ilma. See oli hetk, mil minus sündis isa, tƤiesti teise pilguga mees. Minu karusesse olekusse tungis viivuga üks Ƶrnkollane liblikas, mis pani minus midagi vƵbelemaā. Need sƵnad lausus Carl Alas 13. novembril Rapla kultuurikeskuses isadepƤevakontserdil vahetult pƤrast president Alar Karise sƵnavƵttu, hoides süles oma vƤikest poega Carl Henryt. Need kaadrid levisid otseülekandes üle kogu Eesti.
Kui Ƶppida Carl Alast tundma natuke lƤhemalt, paistab ühest küljest vƤlja kunstihing ning teisalt noor pereisa, kes on kahe jalaga tugevalt maapeal. Paljud teavad teda lauljana kollektiivist Hapud Ćunad ning samuti teatakse teda kui Ƶhtujuhti ja pulmaisa. See on vaid üks osa tema olemusest. Paralleelselt laval esinemisega tƶƶtab ta ettevƵttes AS EG Ehitus ning rajab Eestis gaasitrasse.
Ćhel hetkel kƤisid peast lƤbi ka plaanid, et vƵiks keskenduda ainult meelelahutuslikule tƶƶle, kuid kƵhutunne soovitas seda mitte teha. Nüüd on ta sellele kƵhutundele tƤnulik, sest koroonaperiood tegi meelelahutusmaailmas puhta tƶƶ ning siis ei oleks saanud ilma igapƤevatƶƶta kuidagi Ƥra elada.



