Eidapere kooli ähvardab sulgemine

Õiglane teiste koolide suhtes või väikese koha lõplik väljasuretamine?

Eidapere kooli ähvardab sulgemine juba aastaid. Sellest sosistatakse volikogu tagatubades ja seda peljatakse kooli koridorides. Aastavahetuse eel muutusid sosinad valjuks aruteluks. Järgmisel kuul selgub kooli saatus – kas uuest õppeaastast lähevad uksed kinni või mitte.

„Minu jaoks pole küsimus, kas see kool sulgub, vaid millal,” ütles Kehtna vallavanem Tanel Viks kooli tuleviku arutamiseks kokku kutsutud rahvakoosolekul.
Kooli väikeses saalis on peaaegu kõik toolid hõivatud, samal ajal kui järjekord ukse taga ei paista lõppevat. Paar korda tuleb korraldajatel kõrval asuvast suurest saalist toole juurdegi tuua ning saalisviibijad nihutavad end tihedamalt kokku, et mõned tooliread veel ruumi mahutada. Kuulajate ees seisavad vallavalitsuse esindajad, kes püüavad selgitada, miks kooli sulgemise küsimus täna laual on. Sõnavõtte saadavad saalisviibijate pahased ohked.
„Eidaperest on viimaste aastatega kadunud kõik teenused, mis ühes asulas olema peaksid. Kool, lasteaed, rahvamaja ja raamatukogu on ainsad, mis veel on jäänud. See oleks ühe piirkonna lõplik väljasuretamine,” tõdeb kooli direktor Riina Tomingas. Piirkond on jäänud ilma raudteeühendusest, kauplusest, perearstist ja postkontorist.
Eidapere südames seisabki suur kompleks, kogukonna süda, kus toimetavad rahvamaja, raamatukogu, lasteaed ja kool. Tänavusel õppeaastal õpib Eidapere 9-klassilises põhikoolis 41 õpilast. Neid õpetab 10,5 koormuse jagu õpetajaid.

Kooliaasta algas justkui tavapäraselt. Oktoobris seisis koolijuht volikogu ees ning tutvustas kooli arengukava kuni aastani 2026. Sel hetkel polnud kuulda ühtegi küsimust kooli jätkamise kohta. Poolteist kuud hiljem pidasid koolis ühiskoosoleku Kehtna volikogu haridus- ja noorsootöökomisjon ning kultuuri- ja sporditöökomisjon arutamaks kooli tulevikku. Koosolekul ütles vallavanem välja, et volikogu ette on tulemas eelnõu kooli sulgemiseks. Kuigi teema on justkui aastaid õhus olnud, tuli selline pööre koolijuhile ootamatult.
„Nii teravalt ei ole see päevakorrale tõusnud,” ütles Tomingas. Üllatav on see ka seetõttu, et võrreldes möödunud õppeaastaga on kooli õpilaste arv tegelikult kasvanud. Seda suuresti Lelle piirkonna laste arvelt, kes on kooli enda jaoks leidnud pärast Lelle kooli sulgemist. Läbi aastate on kooli õpilaste arv olnud umbes 50 ringis.

Koolid on ebavõrdsetes  olukordades

Jutud sulgemisest levisid kiiresti koolipere ja kogukonna seas. Selguse saamiseks korraldas kooli hoolekogu koos volikogu liikme Hendrik Rossiga Eidapere rahvamajas möödunud neljapäeval rahvakoosoleku.
„Ma möönan, et see teema on ülimalt emotsionaalne,” alustas oma sõnavõttu vallavanem. Ta lisas, et ei ole iseenesest väikekoolide vastane, kuid lisas, et koolivõrku tuleb reformida.
„Mul oleks hästi lihtne istuda kuskil kabinetis ja olla vait. Jube lihtne oleks. Aga ma pean rääkima asjadest, mis väärivad rääkimist, isegi kui nad on valusad kuulda,” ütles ta ning lisas: „Ma pean vaatama ka tervikpilti, mitte ainult ühte kooli eraldi.”
Riik jagab koolidele raha õpilaste arvu pealt. Viks kuvas ekraanile tabelid, mis näitasid, kuidas see raha koolide vahel peaks jagunema. „Kui me annaksime Eidapere koolile ainult selle, mis on neile ette nähtud, siis nad suudaksid üleval pidada viite õpetajat,” rääkis Viks. Kõikide kooli tänaste õpetajate palgal hoidmiseks jagab vald riigilt tuleva raha koolide vahel ümber. „See raha tuleb teiste koolide arvelt,” selgitas vallavanem.
Lisaks riigi rahale katab koolide kulusid vald ka oma rahakotist. Kulu õpilase kohta on valla jaoks kõige suurem Eidapere koolis. Valtu põhikoolis kulub vallal õpilase peale aastas umbes 1500 eurot, Kehtna põhikoolis 1600 ja Järvakandi koolis 2600 eurot, aga Eidapere koolis on see summa 5300 eurot.
„Meie koolid on ebavõrdsetes olukordades,” lisas abivallavanem Katrin Velleste. „Me ei anna võimalust Valtusse abiõpetaja palkamiseks, sellepärast et me peame raha jagama ümber. Need on need kohad, mis minule muret tekitavad,” ütles ta.
Kooli pole kerge ka personali leida, ei õpetajaid ega ka tugispetsialiste. Koolis käib kuus haridusliku erivajadusega õpilast. „Meil vajab Eidaperes kuus last eripedagoogilist abi, aga meil puudub eripedagoog. Selle all kannatavad lapsed, kes seda tuge vajaksid. Me seame need kuus last ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste koolidega. Eriti kurb on ka see, et meil pole võimalik sellest aastast Eidaperes logopeedilist abi pakkuda,” rääkis Viks.
Selle vastuseks ütles kooli direktor, et koolis ei käi sellise eritoevajadusega lapsi, kellele on vaja eraldi klassi. Klassid on täna sellise suurusega, et õpetajad jõuavad kõikide lasteni. „Õpetajad lähenevad eripedagoogiliste võtetega, me oleme läbinud koolitusi,” kinnitas ta.

Personali on keeruline leida

Kvalifitseeritud õpetajate leidmine on üle-eestiline probleem. Samamoodi kimpus on õpetajate leidmisega ka Eidapere kool. „Jah, sellel aastal on tõesti kvalifikatsioonile vastavate õpetajate osakaal langenud. Aastad ei ole vennad, kaotasime eelmisel aastal tervislikel põhjustel (sh läbipõlemine) mitu inimest,” rääkis kooli direktor.
Personali leidmise on kooli jaoks keeruliseks teinud ka vahemaa. „Sel aastal oli üha tõusev kütusehind õpetajate leidmisel mitmel juhul määrav. Eks inimene vaatab ka ametikoha suurust. Väikeses koolis on enamasti ametikoht 0,… Tuleb tõsiselt kaaluda, kas sõit tasub ennast ära või maksan tööl käimisele peale,” rääkis Tomingas.
Samas ei pea ta väheoluliseks ka kooli tuleviku osas õhus olevat ebakindlust. „Kui inimene tuleb vestlusele, küsitakse enamasti esimesena, et ega ohtu kinnipanemise osas pole. Keeruline on inimesele midagi öelda, kui ringlevad tabelid ja variandid mitmete versioonidega kuni hoone mahalammutamiseni välja. Inimesed vajavad stabiilsust, mitte paariks kuuks tööd, et siis jälle hakata uut otsima,” leidis ta.
Ta tahab aga rõhutada, et kvalifikatsioonile mittevastav õpetaja ei ole suvaline inimene klassi ees. „Töölevõtmisi kaalume põhjalikult ning vaatame eelnevaid kogemusi ning läbitud koolitusi. Nii võin öelda, et bioloogiat-geograafiat-loodusõpetust annab kõrgharidusega bioloog. Jah, kahjuks puudub tal pedagoogiline kompetents. Füüsikat-keemiat annab kõrgharidusega loodusteaduste inimene, paraku puudub pedagoogiline kompetents. Mõlemad tegelevad Kutsekojast kutse saamiseks vajalike dokumentide kokkupanemisega,” rääkis ta.
Vallavanem leidis aga, et valla kvalifitseeritud õpetajad on väärtuslik ressurss, mida on mõistlikum jagada väiksema arvu koolide vahel. „Mida rohkemate koolide vahel nad jaotuvad, seda, piltlikult öeldes, lahjemaks läheb supp,” rääkis ta ning lisas: „Aga anda soovime me kvalifitseeritud haridust.”

Maja pole investeeringuid ammu näinud

„Kool ei ole betoon. Kool on keskkond, kus laps kasvab kodanikuks,” ütles vallavanem. Tema jaoks on murekoht, et Eidapere kool ei suuda pakkuda teenuseid, mida laste arenguks vaja on.
Sellegipoolest on arutelude teine oluline pool koolimaja seisukord ja investeeringute vajadus. „Kui võrrelda äsja renoveeritud majadega, siis kindlasti ei ole me konkurentsivõimelised. Kui arvestada seda, et kolisime koolimajja 1994. aasta detsembris ja suuremaid investeeringuid remontideks tehtud pole, siis ütlen, et meie maja on hästi hoitud, meie poolt kohe kindlasti heaperemehelikult,” kirjeldas maja direktor. Igal aastal on kool oma eelarvest ja remondimehe toel klassiruume ja koridore remontinud. „Suvistes remonditöödes löövad kaasa kõik töötajad, kel oma kohustusi suvel nii palju täita pole,” rääkis Tomingas.
Suuremad investeeringud jäävad enam kui kümne aasta tagusesse aega. Hoone välisseinad ja sokkel soojustati 2012. aastal, aknad vahetati kuus aastat enne seda.
Praegu vajab koolimaja uut katust ja elektrisüsteemi ning paremat ventilatsiooni. Lahendust vajab ka väga kulukas küttesüsteem. „Oleme majasiseselt teinud kõik, et seda maha saada, kuid pigem on probleemiks soojatrassist sooja kadu. Olen rääkinud ettevõtjaga, kes pakub kaugkütet, eks temagi on kartnud investeerida – tee kulutusi ja ükskord öeldakse, et kõik, rohkem teenust ei vajata,” rääkis Tomingas.
Miks siis vald koolimajja investeerinud ei ole? „Kas keegi teist hakkaks remontima oma maja, kui teate, et mõne aja pärast tuleb see maha lõhkuda? Ma arvan, et te ei teeks seda,” vastas sellele Viks.
„Koolihoone on selgelt üledimensioneeritud. See on absoluutselt liiga suur ja ebavajalik sellise kooli jaoks,” on tema seisukoht. Kui riiklikus vaates võiks koolis olla iga õpilase kohta umbes 10 ruutmeetrit pinda, siis Eidaperes on seda enam kui kolm korda rohkem.
Viks on nõus, et küttesüsteem on oma aja ära elanud ja vajab uuendamist, kuid enne sellega edasiminemist on vaja teada, kui suurt hoonet see kütma peab. Ehk sisuliselt seda, kas kütta on vaja lisaks lasteaiale, raamatukogule ja rahvamajale ka koolimaja.

Väikese kooli hoomamatu väärtus

Lapsevanemaid teeb kooli võimalik sulgemine mõistetavalt murelikuks. „See oleks õudus ruudus,” ütleb üks neist. Täna on lapsevanemate seas segadus, millises valla koolis nende lastele koht võiks leiduda. „Valtu kool on väga täis ja sealt tuleb sõnum, et kui on vaja eelistada, siis nad eelistavad oma piirkonna lapsi,” jagab üks lapsevanem. Neile tundub, et teema on lauale tulnud rutakalt ja seda pole piisavalt analüüsitud.
„Ma juba kaalusin Vändrat ja Käru,” mainib teine lapsevanem. Veerand kooli õpilastest sõidab tänagi kooli kaugemalt. Lapsevanemad on ühel meelel, et koolitransport Lelle ja Eidapere vahel on hästi korraldatud. Lapsed jõuavad kooli mõistlikul ajal ja saavad koolis ka huviharidusest osa võtta. Teistes suundades on transpordiühendus kehvem. Lellest Rapla poole väljub koolitransport väga vara. „Osa lapsi läheb 6.50 kodust välja,” kirjeldab üks lapsevanem.
Lapsevanemad näevad numbrite taga kooli seda väärtust, mida on keerulisem mõõta. Väike kool oma väikese kogukonnaga loob turvalise keskkonna, kus õpetajad märkavad õpilasi ja sekkuvad vajadusel varakult. Ei ole harv, kui õpetaja helistab lapsevanemale, et öelda, kui õpilasel oli tavapärasest kehvem tuju. „Kõigile ei sobi suured klassid,” räägib üks lapsevanem. „Ta jääb suures klassis märkamata,” jätkab seda mõtet teine.
„Meid on ju nii vähe, et kui me midagi teeme, siis me teeme seda koos,” tõdeb ka koolijuht. Võimalus eri vanuses lastega juba varakult läbi käia ja koostööd teha on praktiline eluks vajalik oskus. „Seda ei tasu märkamata jätta,” arvab üks lapsevanem.

Väike kool ongi kulukas

Lõpuks on tegemist poliitilise otsusega. „See on loogiline, et kui on vähe inimesi, siis on kulud suured,” ütles direktor. „Aga sa ei saa kõike vaadata kuluallikana,” jätkas seda mõtet üks kooli lapsevanem. „Peaks ikka vaatama inimesi ja piirkonda ja sellest lähtuvalt tegema otsuseid, mitte ainult puhtalt Exceli tabeli pealt,” tõdes ka direktor.
Koolipere on seisukohal, et kooli sulgemine lükkaks veerema lumepalli, mis piirkonna lõplikult välja suretaks. „Kogukonna jaoks on kool süda, mitte ainult pelgalt kool. Kehtna vallavalitsus näeb kokkuhoidu jällegi äärealade pealt. Kui kaob kool, hääbub kogu piirkond. See on algus ilmselt järgmistele sulgemistele – peagi ei nähta mõtet enam raamatukogul, rahvamajal ja lõpuks ka lasteaial. Inimestel ei ole motivatsiooni tulla maale elama, kui siin puuduvad elementaarsed teenused, eeskätt kool. Maale tuleva noore pere peamine küsimus on, kas piirkonnas on kool, kuhu lapsi õppima panna,” ütles kooli hoolekogu esimees Astrid Otsa.
Ta lisas, et maal elamine on inimeste teadlik valik. „Pered tulevadki maale elama, et kuuluda kogukonda, elada vaiksemat ja rahulikumat elu. Peame säilitama elu maal, et noored, kes on ära läinud linnadesse õppima, oleksid valmis siia tagasi tulema ja elu maal edasi viima. Eidapere koolil on täita oma ülesanne kogukonnas. Kooli kaotamisega kaotatakse ka kogukond,” ütles Otsa.

Otsused tulevad veebruaris

Vallavanema sõnul on Eidapere kooli võimaliku sulgemise järel alternatiivideks kõik valla koolid. Kõige lähemal on Eidapere koolile Järvakandi kool, kuhu on 14 kilomeetrit. „Kehtna vallas on ainult väikesed koolid ja lasteaiad. Meil pole ühtegi suurt kooli,” rõhutas vallavanem. Samamoodi ütles ta, et ka koolitransport on ajas muutuv ja sõltubki suuresti sellest, kui palju lapsi ja kuhu liiguvad.
„Sellisel kujul koolipidamine ei ole aus teiste koolide suhtes,” oli vallavanema seisukoht. Ta ütles, et valla eesmärk on arendada perspektiivset haridustaristut. Selle üks alaeesmärke on säilitada väikestes piirkondades lasteaiad. Ta lisas, et kui täna raskeid otsuseid ei tehta, hakkab ühel hetkel igalt poolt pitsitama.
Teine oluline eesmärk on säilitada Eidapere kultuurimaja. „Kultuurikeskuse pool jääb selline, nagu ta on. Vastupidi, sinna on vaja investeeringuid,” ütles Viks.
Lõpuks ei ole kooli tulevik aga vallavalitsuse otsustada. See pädevus on volikogul. Viks lubas omalt poolt teema järgmiseks kolmeks aastaks rahule jätta, kui volikogu tänane koosseis otsustab kooli uksed avatuna hoida. Seda eeldusel, et vahepeal ei toimu kardinaalseid muutusi.
„Ütlen rahustuseks, et koalitsioonilepingus on Eidapere kool sees,” kommenteeris rahvakoosoleku korraldanud Hendrik Ross pärast vallavanema sõnavõttu rahvakoosolekul.
Volikogu esimees Katrin Anto lisas, et kooli tuleviku üle on arutatud läbi aastate. Viimati möödunud augustis, kuid siis ei jõudnud see volikogu päevakorda ega otsusteni. Sosistamise asemel räägitakse sellest nüüd valjult. „See on iseenesest hea, et me saame teha mingisuguse otsuse,” julgustas Anto.
„Selliseid otsuseid ei ole kunagi kerge teha. Need ongi valulikud otsused. Otsuste taga on inimesed,” rääkis Anto. Ta lisas, et ühtegi otsust ei saa teha läbimõtlemata ega emotsioonidest lähtuvalt. Selleks on vaja põhjalikku analüüsi.
Kui volikogu esimehe seisukohta on täna keerulisem aimata, siis volikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni esimees Leaanyka Leisson oli oma väljaütlemistes natuke julgem. „Haridusvõrgus muudatusi kavandades tuleb kohalikule kogukonnale valitud lahendusi ennetavalt kommunikeerida. Sellise kaaluga muudatuste elluviimisel on vajalik pidev konstruktiivne dialoog.
Arvan, et kodulähedane kool on oluline. See toetab ka piirkonnakeskuse elujõu säilitamist. Ka maakondlik uuring leiab, et Eidapere I-II kooliastme sulgemine pole siiski esmane valik. Pigem tuleb teha lähimatel aastatel jõupingutusi asulate ja koolide elujõu tugevdamiseks, sh kohalikku kogukonda kaasates,” rääkis ta.
Viks lubas eelnõu saata volikogu ette järgmisel kuul. Korraline volikogu istung peaks aset leidma 22. veebruaril. Volikogul on kooli sulgemise osas otsuse tegemiseks üsna napilt aega. Seadusjärgse teavitustöö tegemiseks peab jääma viis kuud. See tähendab, et hiljemalt märtsiks peab otsus tehtud olema.
Volikogu esimees ütles rahvakoosolekul, et hääletuse kinniseks kuulutamiseks ta põhjust ei näe. „Ma olen suhteliselt veendunud, et volikogus see läbi ei lähe,” jagas oma arvamust Tanel Viks. Samas ütles ta rahvakoosolekul ka selgelt välja, et 15 aasta pärast tema Eidaperes kooli ei näe.