Lugeja küsib: Mõned meie töötajad käivad ettevõtte territooriumil suitsetamas. Kas saame paluda suitsetajatel anda allkiri lehele, kus nad nõustuvad edaspidi tööajal mitte suitsetama?
Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist: Tubakatoodete tarbimise piirangud on sätestatud tubakaseaduses (edaspidi TubS). TubS § 29 lõikes 1 on nimetatud kohad, kus suitsetamine on keelatud, nt koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, avatud noortekeskuse ruumides ning nende piiratud maa-alal, ettevõtte tootmis- ja laoruumis, müügikoha müügisaalis jne.
Kui tegemist ei ole TubS § 29 lõikes 1 nimetatud kohaga, siis otsustab TubS § 30 lõige 1 kohaselt ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise selle valdaja enda äranägemisel. See tähendab seda, et tööandjal on õigus otsustada, kas ta lubab enda ettevõtte territooriumil töötajatel suitsetada või mitte. Kui tööandja ei soovi, et töötajad tema ettevõtte territooriumil suitsetavad, siis ei ole tal ka kohustust luua sobivaid tingimusi suitsetamiseks.
Samas tasub tähele panna, et tööandja ei saa keelata töötajate suitsetamist enda ettevõtte territooriumist väljaspool. Samuti pole tööandjal kohustust lubada töötajal tööajal suitsetada, küll aga võib suitsetamine kõne alla tulla näiteks töötaja lõunapausil.
Tööajal suitsetamine tasuks reguleerida töökorraldusreeglites. Siinkohal on oluline, et tööandja on eelnevalt töötajaid töökorralduse reeglitest teavitanud ning töötajad on teadlikud, milliste normide järgimist neilt oodatakse. Tööandjal on õigus kehtestada töökorralduse reeglid ühepoolselt, kuid sellele vaatamata on soovitav reeglite koostamisel või muutmisel anda ka töötajatele võimalus arvamust avaldada ja ettepanekuid teha. Ühiselt koostatud reegleid on töötajatel ka lihtsam täita. Tööandja seisukohast on oluline, et ta suudaks vaidluse korral tõendada, et organisatsioonis kehtivad töökorralduse reeglid on töötajale teatavaks tehtud.
Kui töötaja ei pea kinni töökorraldusreeglitest ja eirab tööandja mõistlikke korraldusi, siis on tööandjal õigus töötajale edastada hoiatus. Lähtuvalt sellest, et vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et ta on töötajat hoiatanud, soovitame töötajat hoiatada kirjalikult. Hoiatusest peab selguma, milles seisneb töötajapoolne rikkumine ning millist käitumist oodatakse töötajalt edaspidi. Lisaks sellele on hoiatuse eesmärk anda teisele poolele võimalus oma käitumise parandamiseks, millele peab järgnema mõistlik aeg rikkumise kõrvaldamiseks. Samuti peab hoiatusest selguma tagajärg, mis kaasneb, kui rikkumist ei lõpetata.
Pöörame tähelepanu, et suitsetamine kahjustab tervist juba esimesest mahvist. Mürgised ained imenduvad vereringesse ja tulemuseks võib olla infarkt, insult või kasvajad. Suitsetamine mõjutab viljakust, psüühikat ja ka hambaid. Kui loobud tubakast, siis mõjub see positiivselt juba esimeste tundidega.
Loe suitsetamise mõjust Tervise Arengu Instituudi kodulehelt: https://www.tai.ee/et
