1.1 C
Rapla
Pühapäev, 25 veebr. 2024
KultuurKinokava koostamisel peab arvestama vaatajate erineva maitsega

Kinokava koostamisel peab arvestama vaatajate erineva maitsega

Rapla kino saab vabariigi aastapäeva eel, 22. veebruaril nelja-aastaseks. Kinokava on nende aastate jooksul olnud kirju, näha on saanud Eesti filme, välismaa hitte, dokfilme ja väärtfilme. Praegu tegeleb kinoga ja paneb programmi kokku Timo Kreuz.

Timo ütles, et peamiselt saadavad levitajad ise talle pakkumisi, eriti just väiksemad levitajad on ise agarad pakkujad. Timo vaatab üle ka Apollo, Artise ja Sõpruse kavad, et sealt huvipakkuvaid filme leida.

Suurte levitajate miinus on aga asjaolu, et neil on miinimumhind. „Näiteks on miinimum filmi kohta 150 eurot ja kui mul tuleb kahe seansi peale kokku 7 vaatajat, siis meie maksame talle ikka 150, kuid meil on null. Väärtfilme ja väikseid levitajaid valides on aga lihtne, seal ei ole kunagi miinimumhinda,” sõnas Timo.

Umbes poole filmivalikust peavad toetuste tõttu moodustama Euroopa ja Eesti filmid. Programmi jõuavad ka kõik lastefilmid ja teadatuntud hitid, mis toovad raha sisse, samuti väärtfilmid. Timo sõnas, et kava kokku pannes tuleb mõelda kõigi peale, igale filmile on olemas oma publik. Väärtfilmide puhul on see küll väiksem. Oma piirid valikule seab ka see, kui palju uusi filme parasjagu välja tuleb. Enamasti tulevad uued filmid välja reedel ja mõni nädalavahetus tuleb neid välja neli, teisel aga seitse. Seetõttu ei jõua kinokavva kõik, mida Timo tahaks näidata, ja tihtipeale jääb välja just mõni väärtfilm.

Kino peab ka teenima
Kui eelmüügist ei ole filmile ühtegi piletit müüdud, võib Timo ka kinokavas muudatusi teha ja filmi välja vahetada. Mõne filmi puhul soovitakse aga lisaseanssi ja siis leiab Timo selleks võimaluse. Kuna Rapla kino ei ole ketikino, on see võimalik.

Kava kokku pannes peab Timo arvestama ka sellega, et Rapla valla soovil peab kino ka raha teenima. „Ma võiks näidata ainult 100% väärtfilme nagu Artis, aga siis me oleks puhtalt miinuses,” sõnas Timo ja tõi näite: „Ühed väärtfilmide levitajad kirjutasid aasta lõpus ja alguses, et äkki me võtaks nende filme ka, kuna meil olid siis ainult Eesti ja Hollywoodi filmid kavas. Aga see oli nii magus aeg, „Avatar” pani saalitäite kaupa ja ma teadsin, et saan sellega aasta alguses plussi ja et siis ma võin edasi näidata neid väärtfilme.”

Ka dokumentaalfilmid on sellised, mis üldjuhul massidena publikut ei too ja enamasti on ühed-samad näod saalis. Ühe erandina tõi Timo hiljutise ratsaspordi ajalugu käsitleva dokfilmi „Kaks südant”, mida soovis vaadata ratsamaailma kommuun. Kahel seansil oli vaatajaid kokku üle 120. Timo soovib Raplas ära näidata kõik Eesti dokfilmid. „Põhimõtteliselt ei ole sellist asja, et ma mõne Eesti filmi vahele jätaks,” lisas ta.

Ühele levitajale on Timo ka ise kirjutanud. Soovides Rapla kinoekraanile ka oopereid ja kontserte tuua, sattus ta Hollandi levitaja Piece of Magic Entertainment peale, kelle kaudu on jõulude ajal siia jõudnud André Rieu kontserdid. Samuti on selle levitaja kaudu jõudnud Raplasse mõned animed. Nemad pakkusid siia ka muusikafilmi „Päev, mil muusika suri”, mida mujal Eestis üldse ei näidatud. Kuigi uudis sellest levis üle kogu Eesti, see kahjuks publikuarvu ei kasvatanud.

Viimase aja tõeline publikumagnet on olnud kindlasti „Kalev”, mida näidati kokku 16 seanssi. See tõi 1000 külastajat ehk 10% eelmise aasta külastajate koguarvust. Edukad on olnud ka „Avatar”, „Saabastega kass: viimane soov”, „Käsilased 2” ja „Kuulsuse narrid”. Eelmise aasta üks hitte oli ka Melchiori esimene film, kuid Timole üllatuseks teine osa nii palju vaatamisi ei saanud. Kolmas osa tuleb aprillis ja Timol on plaan teha üks maratonpäev, kui saab ära vaadata kõik kolm osa järjest.

Eesti filme küsitakse
Enne koroonapandeemiat jõudis Rapla kino lahti olla võrdlemisi lühikest aega. Kohe pärast avamist oli „Tõde ja õigus” see, mis kino plussi viis, ja veel ka 2020 alguses linastunud Fred Jüssi film, „Talve” ja „Sipsik” hoidsid seda joont. Siis tuli paus, kuid Timo sõnul käib nüüdseks kinos juba peaaegu samapalju inimesi, kui enne koroonat. „Kinode edetabelis, kus on kõik Eesti kinod, väikesed ka, oleme me kõva 15. koht. Meie all on Märjamaa, Paide, Tõrva ja meist üle on juba suuremad, Võru Kannel ja Haapsalu ja siis tulevad juba suured kinod,” sõnas Timo.

Eesti filme on tulemas ka sel kevadel nii lastele kui ka täiskasvanutele. Näiteks „Taevatrepp”, mida käiakse juba küsimas. Välismaistest tõi ta välja suvel kinno jõudva Christopher Nolani filmi „Oppenheimer”, mis võiks eelduste kohaselt saali täis tuua.
„Olen aga ka puusse pannud selle saali täitumuse eeldusega. Näiteks „Wonder Women 1984” – kolm seanssi ja maksimaalselt 15 inimest seansil. Mõned Marveli ja DC filmid lähevad peale, mõned mitte. On ka neid, kes kolm kuud hiljem tulevad küsima, kas mingi film tuleb. Masinal aga on ka limiit peal, pean filme ära kustutama. Eesti asju hoian kauem, et vahel ka aasta hiljem näidata,” sõnas Timo.

Et rohkem publikut kinno meelitada, proovib Timo sättida filmide kellaaegu. Näiteks vanemad inimesed väga hilja õhtul kinos käia ei taha ja nende jaoks on seansid, mis algavad neljast. Tööl käivate inimeste puhul ei käi aga paljud kinos, kuna nad lõpetavad alles kell seitse ja neile just sobib hiline seanss.

Probleemiks on läbustajad
Kava tehes peab Timo arvestama ka sellega, et saal pole mõeldud ainult kino jaoks, vahel renditakse see mõne ürituse jaoks just kõige magusamal kinonäitamise ajal. Nii on kinokava kokkupanek nagu žongleerimine, kus tuleb arvestada publiku erinevate maitsete ja sobivate kellaaegade leidmisega niimoodi, et kõik leiaks endale midagi vaadata ja kino püsiks rahaliselt plussis.

Mõni aeg tagasi oli kinos probleemiks vaatajate, eriti noorte ebaviisakas käitumine. Selle kohta ilmus Facebookis kinokülastajaid korrale kutsuv postitus ja Timo ütles, et sellest tundus abi olevat.

„Vahepeal läks asi ikka üle võlli. On näha, et eks ikka natuke pudistatakse toiduga, lapsed näiteks, või on midagi kogemata kukkunud. Ja siis on konkreetsed inimesed, kes on tulnud poekotiga ja tal on kõik need krõpsud ja joogipudelid seal tooli all, on kannaga need sinna lükanud. Selliseid inimesi oli hästi palju. Olid ka noored, kes istusid iga kord ühe koha peal ja mingi hetk hakkasin neile kassas ütlema, et olgu koht ära koristatud.

Mingite filmide lõpus, kui tean, et samad lagastavad pundid on, tulen enne lõppu välja, seisan seal rea lõpus ja tüübid siis vaatavad ohates ja korjavad oma rämpsu põlvili ära. Teine võimalus oleks nagu Hansul Märjamaa kinos – ära keelata söömine-joomine. Aga milleks? Kui inimene viisakalt sööb, siis mul pole selle vastu midagi,” sõnas Timo.

Nüüd on selliseid lagastajaid vähemaks jäänud, kuid Timo sõnul jätab veel soovida oskus krõpse süües filmi vaiksetel hetkedel oma lõualuud peatada.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Kõik uudised
Kuulutused