Metsa uuendamine puude istutamisega on efektiivne, kuid samas ajamahukas ja kulukas. Aga kuidas siis saavad raielankidest taas puudega kaetud alad? Millised kohustused metsaomanikel täpsemalt on ja kui palju saavad nad jätta looduse enda hooleks? Uurisime seda nii Keskkonnaametist kui ka metsaomanike endi käest.
Kevad on metsatööstusele tihe tööaeg ja valdkonnas tegutsevate inimeste tabamine on seetõttu keeruline. Parim metsa istutamise aeg on kätte jõudnud. Metsaseadus ütleb, et metsaomanik on kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis tagab metsa uuenemise hiljemalt viis aastat pärast raiet. Erandid on loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüübid, kus metsa uuenemiseks on aega kümme aastat.
Ajaaken metsauuendamise võtete kasutusele võtmiseks on kaks aastat pärast raiet. Uuendamise kohustuse osas seadus metsaomanikke ei erista, see kehtib ühtmoodi nii erametsas kui ka riigimetsas. Metsa uuendamise võtteid on aga märksa enam kui ainult puude istutamine. Nende hulka kuuluvad ka maapinna ettevalmistamine, puuseemnete külvamine, metsakultuuri hooldamine ja loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine. Seega pole puude istutamine iseenesest kohustuslik.
Metsaomanik Heiki Hepner ütles, et mitmeid võtteid ei saa tegelikult Raplamaal hästi kasutada. Varem on tehtud näiteks männipuu külvi, kuid selle osatähtsus on viimastel aastatel vähenenud. See töötab liivasel pinnasel palu- või nõmmemetsades ja neid Raplamaal kuigipalju pole.
Maapinna ettevalmistamise kohta ütles Hepner, et see tähendab peamiselt rohukamara eemaldamist, mis võimaldab seemnel otse mulda kukkuda. Vastasel juhul jäävad seemned tihtipeale metsakõdu peale ega pruugi hästi idanema hakata. Hepner lisas, et seda meetodit saab kasutada aga peamiselt vaid kuuse, männi ja kase puhul.
On ka neid, kes jätavad metsa looduslikult uuenema. „Loodusliku uuendamise toetamine tähendab, et täiendatakse taimede arvu istutamise (või külvi) teel, viiakse läbi maapinna mineraliseerimine, et soodustada looduslikul teel levivate puuseemnete idanemist ning jäetakse seemnepuid,” selgitas Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.
Hepner toonitas omalt poolt, et loodusliku uuenemise puhul tuleb arvestada, et noorendiku hooldamine on töömahukas. Seda eeldusel, et soovitakse kasvatada majandusmetsa, millest saab valmistada puidutooteid ja mitte ainult küttepuitu.
Istutamine on levinuim meetod
Sel kevadel on Hepner ise ainult natuke metsa uuendanud puude istutamisega, sest ta pole viimastel aastatel metsa palju raiunud. Pigem on tema fookus olnud noore metsa hooldamisel eemaldamaks alusmets, lepad ja remmelgad, et need soovitud puuliike välja ei sööks. „Minu fookus on okaspuud, kask, aga ka kõvad lehtpuud,” ütles Hepner.
Vardi Metsaühistul on seevastu praegu käed tööd täis. „Igal metsaomanikul on raietööde järel otsustamise koht – mis lagedatest metsaaladest edasi saab. Kas jätta raiutud alad looduslikule uuenemisele või võtta ette uue metsapõlve rajamine istutamise teel,” ütles Vardi Metsaühistu metsakasvatuse juht Janek Akkatus.
Kõikidest metsa uuendamise viisidest kasutatakse kõige rohkem puude istutust. „Hinnanguliselt istutati Eestis erametsadesse 2022. aastal kokku ligikaudu 12 000 hektarile ja tehti 500 hektarit külvi,” ütles Etverk. Riigimetsas uuendati möödunud aastal samuti enamus ehk 9500 hektarit istutamisega. Looduslikule uuenemisele jäi ligikaudu 1800 hektarit.
„Metsaomanikule jääb valikuvõimalus metsa uuendamise võtete ja taimede valiku osas vastavalt õigusaktidele. Istutamist on mõistlik teha viljakatel muldadel. Erosiooniohtlikel muldadel ja kuivadel muldadel, kus niiskustingimused seemnete idanemiseks ja tõusmete arenemiseks on ebasoodsad, seda teha ei tasu,” ütles Etverk.
Ta lisas, et paljasjuurseid taimi on õigem istutada kevadel enne pungade paisumist. „Okaspuu paljasjuurseid istikuid võib istutada ka augusti keskpaigast septembri keskpaigani. Suletud juurekavaga (mullapalliga) taimi võib istutada terve vegetatsiooniperioodi jooksul,” ütles Etverk.
Istutamine on kulukas
Akkatus lisas, et tema kogemusel kasutatakse lisaks ka maapinna ettevalmistust ja rajatud metsakultuuri hooldamist. Ta lisas, et puude istutamine on üsna ajamahukas ja kallis meetod. Ühe hektari metsa istutamine maksab umbes 1100 eurot. „Selle hinna sees on maapinna ettevalmistamine, tellitud taimed ning istutamise teenus,” ütles Akkatus.
„Seetõttu ei tasu seda otsust teha uisapäisa ning on soovitav eelnevalt konsulteerida metsanduse konsulendiga või pöörduda kohaliku metsaühistu poole. Oma soovist tuleks teada anda raietööde planeerimise ajal või kohe pärast raiet, kuna vajaminevate taimede tellimine ning tööde organiseerimine võtab oma aja. Kui anda oma soovist teada samal kevadel, kui tahetakse hakata metsa uuendama, olete te jäänud juba hiljaks,” tõdes Akkatus.
Ta lisas, et metsaühistusse kuuludes saab metsauuenduseks taotleda ka metsauuenduse toetust.
„Kui on mindud uue metsa istutamise teed, siis tuleb kindlasti arvestada, et vastavalt vajadusele tuleb esimesel neljal aastal metsakultuuri hooldada. Selle tegemata jätmisel kasvab rajatud kultuurile rohi ning kiirekasvuline lehtpuuvõsa, mis matab istutatud taime enda alla ja taim hukkub,” selgitas Akkatus meetodi eripärasid.
Ta ütles, et metsaomanikel tasuks enne puude istutamist konsulteerida spetsialistiga ka selleks, et saada soovitus õige puuliigi valimiseks ning seejärel vajaminevate taimede õige koguse välja arvutamiseks. „Puuliigi valikul tuleb teha ka otsus, kas istutada avajuurne või konteinertüüpi taim,” rääkis ta. Lisaks tuleb puude istutamisel arvestada istutuskohtade algtihedusega. Harilikul männil on see 2600 taime, harilikul kuusel ning soo- ja arukasel 1500 taime hektari kohta. „Väiksema algtihedusega istutamise korral loetakse istutamist looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks ning sellisel juhul ei maksta ka metsauuenduse toetust metsataimede soetamiseks ja istutamiseks,” selgitas Akkatus.
Istutamine annab vabaduse metsa ise kujundada
Puude istutamise plussidest rääkides ütles Akkatus, et metsa istutamine annab metsaomanikule vabaduse tulevase metsa koosseisu ise kujundada. „Igal juhul on istutustööd vajalikud juhul, kui omanikul on soov kasvatada okaspuumetsi. Kiirekasvulised lehtpuud takistavad valgusnõudliku männi ja aeglasema kasvuga kuuse looduslikku uuenemist. Kui raiuti leesikaloo, sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübi metsas, siis kohustab metsaseadus need metsaosad uuendama männi külvi või istutamise teel,” lisas ta.
Istutamise eelis on ka see, et metsaala saab kiiremini kasvama ja annab vanuselise eelise loodusliku uuenemisega võrreldes. „Lisaks kasvatatakse seal mullastikule sobivat ning metsaomaniku soovile vastavat puuliiki. Istutada võib ka mitut puuliiki korraga – näiteks segamini kuuse- ja männitaimed, kasetaimed koos sanglepataimedega, kuusetaimed koos arukasetaimedega vms,” rääkis Akkatus.
Riigimetsas käib kevadine istutamine
Ka riigimetsas on praegu tihe tööaeg. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kevadine puude istutusperiood on kulgenud soovitud tempos ning töödega ollakse poole peale jõudmas.
RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi sõnul pannakse tänavu mulda 22,3 miljonit uut puud, neist kevadel 20,8 miljonit. Töödega on seotud ligi 1700 inimest kogu Eestis.
„Istutajatel ja metsakasvatajatel on käed-jalad tööd täis. Kohati tegeleme veel viimaste maapinna ettevalmistustöödega. Kõik pingutavad ja töö sujub. Tänulik tuleb olla ka ilmataadile, sest viimane nädal on püsinud jahe ja suvesoojust niipea ei prognoosita. Veel kasulikum oleks noorte taimede kasvutingimustele see, kui lähiajal tuleks juurde sademeid,“ kommenteeris Väät.
Tänavu paneb RMK uue metsa kasvama 9700 hektaril. Looduse uuendada jääb 1500 hektarit raiesmikke. Kõige rohkem paneb RMK kasvama okaspuid – mände ja kuuski, neile lisaks ka kaski ja sangleppasid.
Probleemid metsa uuendamisega on harvad
Järelevalvet metsa uuendamise üle tehakse jooksvalt metsateatiste menetlemise käigus.
Etverk ütles, et lisaks tehakse ka inventuuri enam kui viie aasta vanuste lageraielankide uuenemise hindamiseks. „Inventeeritakse ligikaudu 10% valitud aasta lageraielankide pindalast,” ütles ta. Möödunud aastal teostas Keskkonnaamet Eestis metsauuendusekspertiise kokku 8157 hektaril. Sellest 738 hektarit oli Rapla maakonnas. Möödunud aastal tegi Keskkonnaamet kogu riigis kuus ettekirjutust ja algatas 10 haldusmenetlust uuenemata lankide kohta.
„Probleeme metsa uuenemisega on suhteliselt vähe ja suurem osa lageraielankidest on nõuetekohaselt uuenenud. Raplamaal ei tehtud 2022. aastal ühtegi ettekirjutust ega algatatud haldusmenetlust uuenemata lankide kohta,” lisas Etverk.
Heiki Hepner rääkis, et tegelikult asub Eesti geograafiliselt sellises kohas, kus mingi mets hakkab langil nagunii kasvama. Erandiks on ehk ainult kohad, kus on väga suur ulukite populatsioon, kes puid kahjustavad, või näiteks väga kuivad kasvukohad, mis seda protsessi pidurdada võiksid. Enamasti hakkab mets ise looduslikult uuenema ka siis, kui metsaomanik ise midagi ei tee. Hepneri arvates on siinkohal aga õigem küsida, mis kvaliteediga mets asemele kasvab.
„Üldiselt on metsaomanikud väga usinad metsade uuendajad. Täpsemalt oskan rääkida Vardi Metsaühistu põhjal. Olen ühistus metsakasvatajana tegev alates 2019. aastast. Selle ajaga on metsaühistu liikmed tellinud enda metsadesse istutamiseks igal aastal ca 400 000 taime,” ütles Akkatus. Varasematel aastatel oli populaarseim harilik kuusk, aga viimastel aastatel on kuuse istutamine languses. Selle kõrval on hakanud kasvama männi, kase ning sanglepa taimede tellimine.
„Sellel aastal pakkusime metsaomanikele esmakordselt ka haruldasemaid puuliike nagu punane tamm, hübriidhaab, harilikku pööki ning lehist. Tellitud taimede hulk jäi 2000 taime juurde, kuid see number näitab, et metsaomanikud on valmis katsetama ja kasvatama lisaks traditsioonilistele puuliikidele ka erilisemaid puuliike,” ütles Akkatus.
Akkatus lisas omast kogemusest, et metsaomanikke, kes ei soovi panustada metsa uuendamisse, on väga üksikuid.
Puust ja punaseks. Millal ja kuidas metsa uuendada?
Vastab Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk.
Millal tekib kohustus metsa uuendada?
Metsaseaduse § 25 (1) järgi on metsaomanik kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Ehk siis viie aasta jooksul peab olema tulemus ja mets peab olema uuenenud.
Mille järgi hinnatakse, kas metsaomanik on metsa uuendamise kohustust täitnud?
Mets loetakse uuenenuks, kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.
Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal. Puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes sulglohkudes, oksavallidel ja raidmetega tugevdatud kokkuveoteedel.
