Varbola lähedal raielangil kogunes ligi 50 inimest, et anda oma panus metsa uuendamisse. Metsaistutajaid ühendab sügisel toimuv rahvusvaheline tippkohtumine pealinnas. Käisime uurimas, kuidas need kaks ettevõtmist omavahel seotud on.
Kevadiselt kenal päeval, 17. mail istutas seltskond maha 2600 väikest kuuske. Istutajate seas oli nii Riigikantselei töötajaid kui ka vabaühenduste esindajaid. Neid kõiki ühendab sügisel toimuv tippkohtumine, kus arutatakse avatud valitsemise põhimõtete üle.
Kohtumine toob kokku enam kui 2000 tähtsat riigi- ja valitsusjuhti, kodanikuühendust ja poliitikakujundajat kogu maailmast.
Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Ott Karulin selgitas, et tippkohtumise korraldamisel on seatud üheks eesmärgiks hoida selle keskkonnajalajälg võimalikult madalana. Ühelt poolt tehakse seda taaskasutatavate materjalide ja raiskamise vähendamise abil. Teisalt on lennureisid rahvusvahelise kohtumise paratamatu osa ja selle tasakaalustamiseks otsustati puid istutada.
Karolin ütles, et algatus on pigem mõeldud eeskujuks. „Me nii naiivsed ei ole, et arvaks, et ühe pärastlõunaga kogu jalajälje nulli saame, seda kindlasti mitte,” lisas ta. Lisaks on see korraldusmeeskonna jaoks võimalus koostööpartneritega värskes õhus kokku saada.
Varbola oli ettevõtmise asukohana juhuslik. „Meie andsime teada, et meil on umbes 50 inimest, kes hädasti tahavad metsa istutada,” rääkis Karulin. RMK leidis seltskonnale selleks sobiva koha just Varbolas.
Tunne end osana ühiskonnast
Kohtumine, milleks valmistutakse, toimub septembris Telliskivi Loomelinnakus. Eelmisest sügisest alates täidab Eesti avatud valitsemise partnerluse juhtiva kaaseesistuja ülesandeid ja sai seega võimaluse võõrustada külalisi kogu maailmast.
Avatud valitsemise partnerlus (AVP) on rahvusvaheline algatus hea riigivalitsemise edendamiseks maailmas. Eesti liitus algatusega 11 aastat tagasi. „Kõige lihtsamalt öeldes vahetatakse seal kogemusi, kuidas teha nii, et poliitika kujundamine oleks võimalikult läbipaistev, et see oleks tehtud võimalikult suures koostöös nendega, keda need otsused puudutavad, ja korruptsioonivaba,” selgitas Karulin.
Samast ühendusest sai alguse näiteks platvorm rahvaalgatus.ee, kus inimesed saavad pidada arutelusid, koostada ettepanekuid ning esitada kollektiivseid pöördumisi Riigikogule ja kohalikele omavalitsustele.
Tippkohtumise märksõnadeks on avatud valitsemine digiajastul, tehnoloogia võimalused valitsemise ja poliitikakujundamise läbipaistvamaks muutmisel ning demokraatia hoidmine. Just digilahendused on valdkond, kus Eesti on eesrinnas ja teistele eeskujuks. Laiemalt vaadates on Eesti avatud valitsemise põhimõtete juurutamises keskmiste seas.
Aga milleks meile üldse avalik valitsemine? Karulin ütles, et avatud valitsemine aitab inimestel tunda end osana ühiskonnast. „Osana ühiskonnast tunnen ma end siis, kui asjad arutatakse läbi ja ma tunnen, et mind kuulatakse vähemalt ära ja püütakse otsida lahendust, mis võimalikult paljudele sobib või mis vähemalt ei tee kellelegi haiget,” rääkis ta oma vaatest. Ta leiab, et see on ka selle eeldus, et inimestel tekiks tahe vajadusel oma riiki kaitsa.
