Enam kui 200 vabatahtlikku istutajat pistis RMK metsapäeval Keava lähedal mulda 7600 kuuske.
RMK tänavune metsaistutuspäev viidi läbi kolmes asukohas – Harjumaal Kose vallas, Tartumaal Vorbuse külas ja Raplamaal Kehtna vallas Koogimäe külas. Nii koguneski 19. mai ennelõunal Keava lähedale sadu inimesi, et anda oma panus metsa taastamisse. Igaüks neist sai maha panna ligikaudu 30 avajuurset kuusetaime. Võrdluseks istutavad elukutselised metsaistutajad ühe tegusa tööpäeva jooksul ligikaudu 700 taime.
Iga vabatahtlike paar sai endale labida ja pange koos kolmeaastaste kuuskedega. Kuusekesed ise tulid mitte kuigi kaugelt RMK Purila taimlast. Päeva lõpuks istutasid vabatahtlikud 4,6 hektari jagu uut metsa.
Rõõmsameelsed osalejad suhtlesid omavahel ka võõrkeeltes. Istutuspäevast võttis osa mitmeid suuri ettevõtteid, oma grupi olid kokku pannud näiteks Swedbank, Merko ja Eesti Energia. Lisaks oli vabatahtlike seas ka omajagu kooliõpilasi.
Päeva alguses rääkisid RMK esindajad konkreetse istutusala minevikust ning võimalikust tulevikust. Hiljuti raiutud ala jaguneb neljaks metsaeraldiseks. „Nendest neljast metsaeraldisest kolm olid kuusikud, üks oli männik,” rääkis RMK Raplamaa metsaülem Margus Emberg ning lisas, et kuusikuid kimbutas kuuse-kooreürask. Emberg ütles, et veidi üle poole saadud puidust oli sobilik laudade saagimiseks. „Umbes 9% oli paberipuu, aga lausa 37% oli küttepuu, sest see mets oli üraskite poolt üsna räsitud,” sõnas Emberg.
Põgusalt arutleti ka selle üle, mis saaks juhul, kui puid ei istutataks. „Eesti asub metsavööndis ja igale poole, kus inimene tegevuse lõpetab, tuleb mets varem või hiljem,” ütles Emberg. Konkreetne ala on sinilille kasvukohatüüp, mis tähendab, et noorte puukeste kasv on kiire rohu ja võsa kasvu tõttu häiritud. „Kui me selle looduslikule uuenemisele jätame, võtab uue metsa sirgumine väga kaua aega,” selgitas Emberg.
Vabatahtlike abiga maha pandud taimed aitavad uue metsa sirgumist kiirendada. Istutamisega algas uus metsaring. „Pärast istutamist põhitöö alles algab. Järgmised viis aastat me käime siin võsasaega heina ja peenvõsa niitmas, et need kuused välja sirguks. Sealt edasi järgmised kümme aastat teeme valgustusraiet ehk noorendiku hooldust. Saeme lehtpuud kuuse pealt ära, kujundame segametsa. Kindlasti siit puhtkuusikut ei saa, loodus paneb siia vahele ka lehtpuud. Meie metsakasvatajate põhitöö ongi esimesed 15-20 aastat selle noore metsaga tegeleda,” tutvustas istutusala tulevikku Edela metsakasvatusjuht Priit Kõresaar.
Harvendusraie ootab istutatud metsa ees umbes 40 aasta vanuselt. „Ja 60-70 aasta pärast alustatakse uut raieringi. Suure tõenäosusega tuleb uuesti lageraie ja siis uuesti istutus,” rääkis Kõresaar. Nii võib olla, et istutuspäeva kõige nooremad osalejad näevad ära ka maha pandud puukeste eluringi lõpu.
RMK metsapäev on kevadise metsaistutusperioodi kulminatsioon. Istutustalgutest said võtta osa kõik soovijad.
