Kodune jäätmesortimine ei ole keerulisem kui lugemaõppimine

Alder Harkmann, Eesti Pakendiringlus OÜ juhatuse liige

Jäätmed on tänase rikastuva ja jõuka ühiskonna tunnus. Mida rikkamalt, paremini elame, seda rohkem jäätmeid tekitame. Ometi on need ka probleem: jäätmed, mida inimtegevus tekitab, on keskkonnaprobleem, need on probleemiks meie tervisele, elusloodusele, õhu ja vee kvaliteedile, taimestikule. Mikroplasti jääke leiduvat isegi meie silmas ja lootevees emaüsas.

Aga oluline on mõista, et jäätmed ei ole mitte ainult jäätmeettevõtete probleem. Need ei ole ka riigi või kohaliku omavalitsuse probleem. Jäätmed ja nendega hakkamasaamine on meie kõigi ühine vastutus – ühine probleem. See tähendab ka, et jäätmetega hakkama saamiseks peame mõistma, et ringmajanduse toimimiseks, kus see, mis loodusest on kord võetud, jääb ringlusesse võimalikult pikaks ajaks, on oluline ka osapoolte ahel: kõik asjaosalised peavad süsteemi toimimiseks andma oma osa.
Jäätmetekitaja, tarbija osa on selles tsüklis lihtne: materjalid/jäätmeliigid tuleb eraldada üksteisest tekkekohal ehk kodus ja need ka eraldi käitlejale üle anda. Vastasel juhul on ka järgmised ringlussevõtu etapid oluliselt keerulisemad ja ressursimahukamad. Teisisõnu: kodus tekkivad jäätmed tuleb liigiti koguda (koduses kõnepruugis sortida) ja ka panna eraldi jäätmekonteineritesse, muidu on nende käitlusvõimalused piiratud vaid põletuse või ladestamisega.

● Kuidas jagu saada aga müütidest, mis takistavad jäätmete sortimist?
Kogemusest näen, et koduse jäätmesortimisega alustamine jääb mitte ruumi- või ajapuuduse pärast tegemata, nagu proovitakse väita, vaid tahtmise ja otsuse taha. Endiselt ringlevad müüdid, sest nende taha on mugav varjuda. Allpool vastused enamlevinud müütidele.

● Mul ükskõik, mis jäätmetest saab – kui ma sortida ei viitsi, siis maksan lihtsalt rohkem, et mu sodi minema viidaks. Hea küll, maksa rohkem, keegi teine teeb siis su töö ära, aga see ei muuda fakti, et toodad aastas suurel hulgal jäätmeid ja see on sinu jalajälg, keskkonnareostuse- ja CO2 jalajälg. Tarbitud tooted ja tekitatud jäätmed on ja jäävad sinu mõjuks keskkonnale, loodusele, inimeste ja eluslooduse tervisele. Kui sa ei hooli, siis peab keegi teine sinu eest hoolima.

● Mis seal vahet on, kas mina sordin – see hulk, mis mujal riikides jäätmeid toodetakse, on oluliselt suurem ja meie väike Eesti ei muuda siin midagi. Muudab küll. Me saame omaenda kodu hoida puhta, me saame omaenda tekitatud jäätmetega käituda õigesti. Me saame teha asju õigesti ja nii, et ei oleks piinlik ei oma laste, naabrite, külaliste ega ka tublimate riikide ees. Me saame olla isegi eeskujuks ja teha rohkem kui nõutakse, teha hästi.

● Minu jäätmed on väga väike osa võrreldes põlevkivi- jm tööstusjäätmetega. Tõsi, kuid ka tööstusjäätmed tekivad meie, st inimeste tõttu. Me tarbime energiat, tarbime teenuseid ja tooteid, mille tootmise käigus tekivad jäätmed: toit, riided, mööbel, telefon ja internet selle sees ja nii edasi. Seetõttu ongi oluline alustada tarbimisest: tarbi vähem, vastutustundlikult ja kauem kestvaid tooteid.

● Mul pole mõtet jäätmeid sortida, niikuinii valab jäätmeauto kõik jäätmed kokku. See on vale. Kui keegi näeb kedagi kuskil kokku valamas jäätmeid pärast nende sortimist, tehke pilt ja saatke käitlusettevõttele või kohalikku omavalitsusse – see on karistatav tegevus ja ükski osapool seda teha ei tohi. Kui jäätmed on juba liigiti kogutud, siis neist suunatakse ringlusse nii palju kui võimalik.

● Mul pole mõtet jäätmeid sortida, niikuinii põletatakse kõik ära. Ka see on vale. Põletatakse neid jäätmeid, mida ringlusse võtta ei saa. Kõik liigiti kogutud jäätmed suunatakse ringlusesse nii palju kui võimalik tänase tehnoloogiaga. Tehnoloogia areneb pidevalt – järjest uusi jäätmeliike on võimalik võtta ringlusesse. Nt klaas- ja metallpakend – 100% ringlusse suunatav. Biojäätmed – 100% ringlusse suunatav. Paber- ja papp-pakendid – 100% ringlusse suunatav. Plastpakendid – osaliselt ringlusse suunatavad, sest ka plastid ja plastisegud arenevad kiirelt, ringlussevõtutehnoloogia ei jõua alati sammu pidada. Siiski: kogu kõiki jäätmeid ikkagi liigiti, sest tehnoloogia areneb pidevalt. Kõik plastpakendid pane alati pakendikonteinerisse – sa ei pea nuputama, kas ja mida neist parasjagu saab ringlusse võtta.
Põletamine ei ole muidugi ideaalne lahendus – ideaalne oleks võtta kõik materjalina ringlusse, kuid see on praegu taaskasutuslahendus – toota jäätmetest energiat ja soojust, mitte matta need maa sisse, prügimäele.

● Minu majapidamises ei tekigi jäätmeid. See on küll vale. Jäätmevaba elu klassifitseerub täna ekstreemsuste alla: see on küll võimalik, aga pigem väga haruldane ja nõuab spetsiaalselt tegelemist. Kust saada pakendivaba toitu, kuidas osta näiteks sokke nii, et selle küljes pole mingit riputuskonksu vm – isegi soola ostmiseks on vaja kotti või karpi. Kui eesmärk on jäätmekäitluselt raha kokku hoida, siis pigem hoia kokku asjadelt – tarbi vähem, tekib ka vähem jäätmeid.
Täna on enamikes omavalitsustes hanked ka nii korraldatud, et kui tekitad vähem olmejäätmeid, maksadki vähem, samas on bio- ja pakendijäätmete konteinerite tühjendamine kas palju odavam või suisa tasuta. Mis kindlasti väga oluline: kodus jäätmete põletamine ei ole õige lahendus, see rikub su küttekollet ja saastab keskkonda.

● Jäätmete sortimine on keeruline, ma ei saa sellest aru. Kui õppisid lugema, kirjutama, jalgratta või autoga sõitma, õpid ka jäätmeid liigiti koguma. Internet on õpetusi täis, kui hätta jääd – kui oskad kommentaariakna üles leida, oskad ka guugeldada sortimisnõuandeid. Lisaks: kasuta loogilist mõtlemist. Sõnad konteineril (näiteks bio, pakend, paber/papp jm) on suureks abiks.

● Mul ei mahu kõik need erinevad prügikastid kööki ära. Kui mahtus üks suur kast, mahub ka mitu väiksemat (kotikest, ämbrit vm). Sa imestad, kui palju tegelikult tekib pakendeid või biojäätmeid, kui hakkad neid eraldi koguma. Vaid need vajavadki suuremat anumat. Segaolmejäätmeid liigiti kogudes ju peaaegu ei tekigi! Kui kraanikausialune kapp on väike, kasuta muid ruume – biojäätmete ämbrike võib seista ka kapil. Panditaara kott ka rõdul või garderoobis. „Ava oma tšakrad“ ja leia kodune sortimislahendus, mis on nutikas ja lihtne kasutada.