Konstantin Kuningas
Kunagi, aastat 40 tagasi näidati televisioonis vahel saateid “Esinevad noored balletikunstnikud”, ilusa lihtsa pealkirjaga, sest seda nad tõepoolest tegid, esinesid, nimekad veel polnud, esitasid stseene erinevatest etendustest.
Mitme riigi balletikoolide noored tantsijad esitavad juuli lõpus Tallinnas, Haapsalus ja Kuressaares galakontserdi “Tallinn Ballet Gala Junior”. Programmis on “Raimonda” ja “Tuhkatriinu” katkendid, juhendajad Dmitri Hartšenko ja Marina Kesler. Osalevad ka Eesti Rahvusballeti solistid.
Kontserdid on balletikooli suvekursuse lõppsündmus Eesti ja välismaiste õpetajate juhendamisel, kelle eesotsas Kaie Kõrb. Üks neist õpetajatest on Helen Veidebaum, kelle sõnul on sellised balleti ja tantsu suvekoolid ehk värkstoad kogu maailmas väga populaarsed. “Aastaid polnud meil Eestis kahjuks ühtegi suuremat tantsurahvale suunatud sarnast sündmust. Nüüd oleme õnnistatud lausa kahe rahvusvahelise balleti suvekooliga,” räägib ta.
Kui Helen oli ise alles vahva balletikooli õpilane, puhkasid õpilased terve pika suve. Rahulikult puhata oli siiski keeruline, sest keha sügeles kangesti tantsu ja loomingulise tegevuse järele. Seetõttu täitis Helen oma suve ise. Tegi sõpradega suviti tantsuetendusi, mida esitati külarahvale naabri suvila terrassil. Sellele järgnesid professionaalse tantsija aastad, kui tal oli kombeks pika suvepuhkuse ajal käia väljaspool Eestit suvekursustel vaatamas, mida mujal tehakse.
“See kõik oli väga rikastav, silmaringi ja mõttemaailma avardav. Suvine aeg, kui muud pinged ja kohustused on maas ning on võimalik keskenduda asjale, mis sind tõsiselt sügavuti huvitab, on erakordselt arendav. Tean seda isiklikust kogemusest ja näen seda praegu ka oma õpilaste pealt,” lausub Veidebaum. “Need, kes on suvel käinud mõnel oma erialaga seotud kursusel, suvekoolis, on sügisel enamasti väga heal stardipositsioonil. Neil on alustada kergem ja areng kiirem.”
