Kui kõik läheb arendaja plaanide kohaselt, kerkivad 2027. või 2028. aastal Kehtna valla territooriumile elektrit tootvad tuulegeneraatorid. Praegusel juhul on veel rõhk sõnal “kui”, sest kogu ettevõtmine on algusjärgus. Küll aga näitavad kohalikud elanikud oma vastuseisu sellele projektile nii sotsiaalmeedias kui ka hiljuti toimunud kõnekoosolekul.
Juunis kehtestas Kehtna vald uue üldplaneeringu. Selles olid määratletud piirkonnad, mida edaspidi võib kasutada taastuvenergia tootmiseks. Üks nendest kandis nime T-1. Neljapäeva, 20. juuli õhtul leidis Ingliste haridus- ja kultuurikeskuses aset kõnekoosolek just selle piirkonna üle. Arendaja kõrval jagasid vastuseid Kehtna vallaametnikud.
T-1 paikneb Kehtna valla territooriumil Ingliste külast lõuna pool, Lau külast läänes, Linnaaluste külast põhjas ning Hertu külast idas. Arendaja plaani järgi mahub sinna üheksa tuulegeneraatorit. Sealjuures on arvestatud nõuet, et lähim elumaja ei tohi olla tuulikule lähemal kui üks kilomeeter. Sellest nõudest on arendaja oma plaani paika pannes ka lähtunud. Arendaja on ettevõte TMV Green OÜ ning kui nende visioon tõepoolest realiseerub, hakatakse nelja-viie aasta perspektiivis Kehtna vallas tuulegeneraatoritega elektrit tootma.
Kohalikud elanikud ei ole selle plaaniga päri. Ingliste haridus- ja kultuurikeskusesse oli oma vastumeelt väljendama kogunenud silma järgi hinnates ligikaudu 70 inimest. Nende seas oli nii kohalikke elanikke kui ka huvilisi kaugemalt. Ainuüksi see, et Inglistele nii palju osalejaid kogunes, näitab, et teema läheb kogukonnale korda. Oli neid, kes tulid lihtsalt kuulama, aga ka neid, kes tulid oma arvamust valjuhäälselt välja ütlema. Kohati kasutati selleks ka krõbedaid väljendeid, et oma vastuseisu eriti reljeefselt välja tuua.
Kindlasti oli kuulajate hulgas ka neid, kes tulid enda jaoks lihtsalt infot koguma. Publiku seast kostis õhtu jooksul igati asjalikke küsimusi. Mis kasu on sellest Kehtna vallale? Milline on kohalikele elanikele tasuvusmudel? Tuulikute rajamisega kahaneb minu maa väärtus, kes selle kompenseerib? Kõlas ka väljakutsuvaid küsimusi: kui te tahate nii väga Kehtna valda tuulikuid, siis miks mitte rajada need alevi keskele? Kehtna valla ehitusspetsialist Hans-Jürgen Schumann vastas seepeale, et ühiskondliku kokkuleppe kohaselt ei rajata tuulikuid elumajade lähedusse.
Vibratsiooni ei teki
Kohaletulnud kuulajatel oli veel siiraid ja tõsiseid küsimusi. Üks nendest puudutas vibratsiooni, mida tuulikud tekitavad. Kuidas mõjutab see ümberkaudset loodust ning eriti just koduloomi? Kas neid hakkavad tuulikud häirima? Sellele küsimusele vastas TMV Green OÜ arendusjuht Jaanus Kivirand. Ta ütles, et on vibratsiooni puudutavat küsimust kuulnud varemgi palju kordi, ent nendel hirmudel ei ole alust. Igasugune vibratsioon lõhuks nii generaatorit ennast kui ka selle vundamenti ning mida enam on tehnoloogia edasi arenenud, seda vähemaks on jäänud ka igasugust vibratsiooni. Kivirand tõi oma vastuses välja, et tuulegeneraatorid ei tekita mingisugust vibratsiooni, mis võiks ümberkaudset loodust mõjutada.
Samuti kõlas saalist küsimus heli kohta, mida tuulikud tekitavad, ning kui kaugele see kostab. Kivirand selgitas, et ainuke heli, mis kostab, on see, kui tiivikud lõikavad tuult. Kui kaugele seda kuulda on? Kivirand näitas slaidi peal mudelit, mille kohaselt kostab see heli maksimaalselt 800 meetri kaugusele, kuid tõenäoliselt isegi vähem. 800 meetrit oli tema selgituse kohaselt kaugeim piir juhul, kui tuulesuund ja kõik muud tegurid sellele kaasa aitavad. Arvestades, et lähimad elumajad asuvad minimaalselt ühe kilomeetri kaugusel, ei tohiks see heli kuidagi nendeni kosta.
Kuulajate seast tuli vastuväide, et nemad on kuulnud tuulegeneraatori heli ka mitme kilomeetri kauguselt. Kui alguses see eriti ei mõjutanud, siis mõne aja jooksul tekitas juba tõsise peavalu. Kivirand vastas, et see on võimalik ainult juhul, kui mõni tuuliku detail on katki.
Kõlas ka küsimusi, mis puudutasid taastuvenergiapargi eluiga. Kui kaua see töötab ning mis saab sellest pärast seda? Kivirand vastas, et pargi eluiga on 35 aastat ning kui see täis saab, võetakse tuulikud maha. Niisama neid sinna seisma ei jäeta. Muidugi huvitas inimesi ka see, kui kõrged need tulevad. Täpset vastust veel ei ole, aga Kivirand tõi välja, et masti võimalik maksimaalne kõrgus on 170 meetrit ning tiivik annab veel 90 meetrit juurde. Lihtne arvutus näitab, et kõik kokku oleks 260 meetrit. Võrdluseks saab välja tuua, et Tallinna teletorni kõrgus on 314 meetrit.
“Mis ma pean siis iga päev oma koduaknast teletorni vaatama või?” kostis selle peale rahva seast pahane küsimus. Kivirand tõdes, et visuaalne “reostus” nendest tõepoolest jääb, aga see peaks olema ka ainuke mõju, mis läheduses asuvate majapidamisteni jõuab.
Tuline teema
Neljapäeva õhtul Ingliste haridus- ja kultuurikeskuses istudes oli tunda pingelist õhkkonda. Kohaletulnud inimesed ei olnud TMV Green OÜ plaanist ilmselgelt vaimustuses. Mõnes mõttes meenutas see koosviibimine kümne aasta tagust aega, kui sarnased kõnekoosolekud toimusid Rail Balticu rajamise teemal. Ka siis oli kuulajate seas tajuda vastuseisu.
Neljapäevane kõnekoosolek jäigi ainult kõnekoosolekuks. Mingeid sisulisi otsuseid seal vastu ei võetud. See oli lihtsalt ühine pind info ja mõtete vahendamiseks. Võib-olla ainuke asi, milles saalis omavahel kokku lepiti, oli see, et samasuguseid rahvakoosolekuid korraldatakse edaspidigi. Praegu ei ole veel üldse kindel, et taastuvenergiapark Kehtna valda rajatakse. Arendajal ehk TMV Green OÜ-l on selleks huvi olemas. Samuti on selge, et Kehtna valla üldplaneeringus on selleks erinevad paigad, näiteks T-1, ette nähtud.
Nüüd on küsimus selles, kas Kehtna volikogu annab loa detailplaneeringu algatamiseks. Kõnekoosolekul oli kohal ka Kehtna vallavolikogu esimees Katrin Anto, kes kinnitas, et volikogu lauale see küsimus tuleb, kuid kas juba augustis või millalgi hiljem, ei osanud ta praegu öelda. Igal juhul võib olla kindel, et lähiaastatel on see Kehtna vallas tuline teema.
Vastab TMV Green OÜ arendusjuht Jaanus Kivirand
Miks sobib taastuvenergiapargi rajamiseks just see asukoht Kehtna vallas?
See vastas paljudele erinevatele tingimustele ja paljud neist tingimustest on välja toodud ka valla üldplaneeringus, kui see ala tuule alaarenduseks sobivaks valiti.
Ala valikul tuli arvestada sellega, et see oleks piisavalt kaugel eluhoonetest, looduskaitselistest ja keskkonnaalastest objektidest ja piirangutest. Järgmise kriteeriumina vaatasime, et see oleks ka majanduslikult tasuv (teostatav) ja konkurentsivõimeline (madal elektritootmise omahind võrreldes kõigi teiste elektritootmise viisidega). Projekti teostatavuse juures on oluliseimad tuuleolud ja elektriliitumise terviklahenduse maksumus (mõistlikul kaugusel elektriliitumispunktist ja liitumise lahendus oleks mõistliku kuluga, arvestades tuulepargi suurust). Ja meie valitud alas on eeldatavalt Mandri-Eesti ühed parimad tuuleolud ning ka liitumise lahendus oleks eeldatavalt mõistlike kuludega.
Inglistel toimunud koosolekul oli tunda sellele plaanile selget vastuseisu. Kas see oli teie jaoks ootuspärane reaktsioon?
Jah, sest reeglina on alati igasugustele muutustele ümbruskonnas vastaseid. Ja see on ühiskonnas alati nii ja ka jääb nii. Inimene on juba nii loodud, et ta pigem ei soovi keskkonna muutust. Mõned inimesed on selleks rohkem valmis ja teised vähem. Eriti kui inimesed veel täpselt ei tea ka, mis saama hakkab ja kuidas see neid mõjutab. Seetõttu loodetavasti on sellistest koosolekutest abi ja inimestega koostöös on võimalik teatud hirme maha võtta või leevendada. Või üheskoos lahendusi välja mõelda. Lisaks selgitada ka inimestele nii kohalikku kasu kui ka kasu Eesti arengule tervikuna.
Loodetavasti on värskelt Eestisse rajatud tuulepargid (Purtses ja Saarde vallas) ka heaks näiteks, kus inimestel on ka ise võimalik käia nendega tutvumas ja näha, kui suured need siis looduses reaalselt on ja kui kaugele neid kuulda on või kui häiriv see tuuliku laba tekitatud vuhin on. Levivad ka kuuldused, justkui teeb tuulik tugevat generaatorimüra, mis tegelikult ei vasta tõele või on kuskil tegu olnud vana ja rikkis tuulikuga. Loodetavasti aga inimesed mõistavad, et maailm on läbi ajaloo olnud pidevas muutumises ja inimkond sellega kohanenud.
