Kui mitut supluskohta sina tead Raplamaal? Siin toome välja kuus registreeritud supluskohta, kuhu augustis ujuma või niisama loodust nautima minna.
Mia Cordelia Kitsing
Vesi ja veekogud on olnud läbi ajaloo inimestele väga olulised. Asustuski tekkis just veekogude kõrvale. Raplamaal saame rõõmustada, kuna ujumiskohti ja ühtlasi kalapüügikohti on ohtralt.
Rapla elanikele võivad esimesena kohe meelde tulla Vesiroosi kooli kõrval asuvad saviaugud ja Öökulli järv. Asukohalt on need kaks ujumiskohta väga mugavad. Sõidutee ulatub peaaegu vette välja, samas tekitavad ümbritsevad puud tunde, nagu oleks metsas. Need kaks, küll tehisjärve, on aga ideaalsed seltskonnaga õhtupäikese nautimiseks.
Vesiroosi tiigi nimi annab vihje sealse ujumiskoha vaadetele. Sealne ümbritsev loodus ja seda läbiv terviserada on aega väärt avastamiseks. Ümberringi looduslikud saviaugud, kus võib tihti kaldal mõnda kalameest märgata. Ühe välja valitud veekogu äärde on tehtud liivarand, liivale on pandud toolid, et saaks päikest nautida ning suplemisest puhata. Kõrval on ka võimalus pallimängudeks, olemas on võrkpallivõrk ja mõni meeter eemal jalgpallistaadion.
Kui Vesiroosi tiiki on Viljandi maanteel sõites juba autost näha, siis Öökulli järveni tuleb üks või kaks korda rooli keerata. Järv on armsa asula keskel, kus pärast ujumist saab ennast külakiigele kuivama sättida. Ka seal on kalamehed tavaline nähtus. Järv on kanali kaudu ühendatud Vigala jõega.
2014. aastal oleks järv kanada vesikatku taimemassi vohamise tõttu peaaegu kinni kasvanud. Tänaseks on Öökulli järv väga viisakas ja kohalikele elanikele oluline puhke- ja supluskoht.
Öökulli teeotsast natuke edasi võib keerata Valtu poole, sest just seal on järgmine looduse rüpes asuv tehisjärv, Estonia paisjärv. Imeilusaid vaateid pakuvad lisaks supluskohale mäed – Estonia mägi ehk moreenkünnised on kuulutatud kaitsealaks.
Metsad hoiavad seal oma elanikke, karvaseid ja sulelisi. Kui vaikselt jälgida ja kuulatada, võib mõnda neist ka kohata.
Kui suunata Raplamaal kompass Tallinna poole, jääb tee peale Pirgu karjäär. Vanast kruusakarjääride alast on tehtud terviserada. Koht on väga mitmekesine, on olemas männitukad, pisilagendikud, segametsad ning lisaks puidust treeninguvahendid, laste mänguväljak, puhkeala ja madalseiklusrada.
Kiiruse ja adrenaliini sõpradele on Alesti karjäär hea valik. Järve kõrval on Alesti puhkekeskus, kus saab harrastada mitmesuguseid tegevusi alates veelauasõidust kuni ATV sõitudeni. Järve lõunakaldal on puhkebaas, põhjakaldal liivarand.
Supluskoht on väga avar ja kõigile on ruumi. Vette minemiseks on lausa mitu kohta. Lisaks on see väga puhta väljanägemisega. Ka kalamehed on pidanud Alesti järve sobivaks.
Kohila on teada-tuntud oma ilusa vaate poolest Keila jõele. Kohe kooli kõrval on lauskalle vette, mis tagab ujujatele natukene privaatsust. Sisseminek on liivane, olemas on ka platvorm. Kuna tegu on voolava veekoguga, on vesi väga ilus ja puhas. Hirm, et jalgadega vetikaisse kinni jääd, ei ole seal teema. Keila jõgi, mis alustab teekonda Kuimetsa külast, on Eesti üks pikemaid jõgesid, üle 100 kilomeetri, ning suubub Soome lahte.
Järvede vananemine, millega kaasneb eutrofeerumine, kuulub veekogude loomuliku arengu juurde. Tänapäeval on eutrofeerumine ehk veekogu rikastumine toitainetega ja sellest tingitud veetaimestiku vohamine aina kasvav nähtus. Alati ei ole mure ühesugune: mõnes kohas on liiga palju vetikaid, võib olla ebameeldiv hais, vanad taimed kaduda ja “võõrad” sisse tungida või hoopis hakkab veekogu kinni kasvama. Et seda aeglustada ja veekogusid puhtana hoida, tuleb neid hooldada.
“Vesiroosi tiigi, lisaks veel Karitsa järve hooldustöid (sh veetaimestiku niitmist) tehakse kaks korda aastas: jaanipäeva paiku ja hiljemalt augusti esimeses pooles,” sõnas Rapla abivallavanem Rain Terras. Ehkki ülejäänud siin loetletud ujumiskohad ei ole Rapla valla omandis, on need sellegipoolest puhta väljanägemisega, puudub ebameeldiv lõhn ning ujumiseks on ruumi kõigile.
Ohutus ennekõike
Meeles tuleb kindlasti hoida, et veekogu ääres viibides tuleb alkoholiga olla ettevaatlik, sest ujumine ja alkohol ei sobi kokku. Inimelu on kahjuks võimeline kiiresti kustuma, seepärast tuleks silm peal hoida oma lähedastel ja lastel, kui ollakse veekogu ääres. Ära lase kedagi purjus peaga vette minna, isegi kui mõte tundub ohutu. Purjus inimene ei suuda tunnetada olukorra ohtlikkust. Lihtsalt värskendav suplus või kalapüük võib kiiresti võtta ohtliku pöörde.
Päästeameti andmetel hukkus veeõnnetustes eelmisel aastal 30 inimest, sh kaks alaealist. Aga näiteks 2021. aastal uppus 60 inimest ning sellest 15 inimest ühe suvekuu jooksul. Joobes inimesi oli üle poole, paljudel juhtudel oleks saanud kõrval olev isik, kaaslane, olukorra ära hoida õigel ajal sekkumisega.
Sõbrale “ei” ütlemine ei ole alati kerge, kuid seda mitte tehes võib olukord muutuda eluohtlikuks. Veebilehel Selgroog.ee on praktilisi näiteid ja soovitusi, mida sellistes situatsioonides teha ja kuidas nendeks valmistuda.
Need supluseks mõeldud kohad, millest selles artiklis juttu, on vaid mõned populaarsematest. Ujumine puhastab nii füüsist kui ka vaimu. Liigutamine, näiteks ujumine, parandab unekvaliteeti ja tõstab tuju. Miks mitte viimast suvekuud ära kasutada ja ise järele proovida.
Küsimus ajakirjanikule, kus asub ja milline on Rapla maakonna (Rapla valla ) suurim järv? Ühtlasi on ta ka ujumiskoht…!