LisalehtKoduloolaneKoduloolane: Rahvamajas peab olema kehakultuurikollektiiv!

Koduloolane: Rahvamajas peab olema kehakultuurikollektiiv!

Koostaja Ants Tammar

Sรตjajรคrgsetel aastatel kirjutati ajalehtedes, et meie maal on vaja fรผรผsiliselt tugevaid, tahtejรตulisi, mehiseid ja energilisi inimesi. Et neid palju oleks, kรคsti rahvamajades luua kehakultuurikollektiiv, millel on ka sรตjalise ettevalmistuse รผlesanded.

12. aprillil 1945. aastal avaldatud Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi ning kehakultuuri- ja spordikomitee juhendis รถeldakse: โ€žTรถรถtajate kehakultuurialaste laiade hulkade kaasatรตmbamiseks aktiivsele osavรตtule รผhiskondlik-poliitilisest elust asutatakse rahvamajades kehakultuurikollektiivid. Rahvamaja annab neile vajalikke ruume, spordivรคljakuid, raha jne. Rahvamaja kontrollib nii nende kasutamist kui ka kollektiivi tegevust. Kehakultuurikollektiiv aitab kaasa rahvamaja ja tema teiste ringide tรถรถle, eriti massรผrituste lรคbiviimisele.โ€
Sรตjajรคrgsetel aastatel kirjutati ajalehtedes, et rahvamajadest on saamas mitmekรผlgsed isetegevuse tsentrumid, mis oma tรถรถs hรตlmavad maaelanikkonna poliitilist, kunstilist ja ka fรผรผsilist kasvatamist. 1946. aastal kurdeti mitmes maakonnalehes, et fรผรผsilise kasvatuse, kehakultuuri ja spordi alal on rahvamajades veel vรคhe tehtud ning enamik rahvamajade juhatajatest suhtub kehakultuuri passiivselt ja ollakse arvamusel, et spordiga tegelemine ei kuulu nende tรถรถรผlesannete hulka.
Artiklites รถeldi รตpetlikult, et rahvamajades lรคbiviidavad รผritused peaksid olema lรคbi pรตimitud ka kehakultuuriga. โ€žOn ju kindlasti palju huvitavam, kui piduรตhtute kavas oleks peale nรคidendi ja tantsu ka sportlikke ettekandeid, mis tรตmbaks palju rohkem noori rahvamajadesse. Kui rahvamajade juhatajad oskavad asjal รตigest kรผljest kinni hakata ja siduda sporti teiste isetegevusaladega, vรตidaks rahvamaja sellega tohutult palju ja ei oleks mingiks suletud, elavast elust kรตrvalseisvaks asutuseks,โ€ kirjutati kahes naabermaakonna ajalehes.
Rahvamajade juhatajad said nendest kirjutistest kehakultuuri propageerimiseks nรตuandeid. Nรคiteks enne isetegevusringi proovi, taidlejate kogunemise ajal, soovitati juba saabunutele anda vรตimalus mรคngida vรตrkpalli, tรตugata kuuli, sikutada tรตstekangi jne. โ€žJa siis nรคete, seltsimehed rahvamajade juhatajad, kui palju uut elu toote sellega rahvamajadesse. On viimane aeg, et igas rahvamajas tekiks spordiring. Niisiis, kรคed kรผlge rahvamajade tรถรถ elustamiseks kehakultuuri alal,โ€ soovitati maakonnalehes Jรคrvalane.

Rapla keskrahvamaja oli sportlaste pรคralt

Nรคite- ja spordiringid olid Rapla keskrahvamajas esimesed, mis pรคrast sรตda tegutsema hakkasid. โ€žSpordiring kรคib koos iga pรคev. Osavรตtt sportlikest harjutustest on elav,โ€ kirjutati Talurahvalehes 1944. aasta detsembris. Jรคrgmise aasta jaanuaris kirjutati samas ajalehes: โ€žSpordiring, mille tegevus sm. Magusa (Hans Makus โ€“ A. T.) juhtimisel on olnud hoogus, valmistub praegu kohalikuks talvespordipรคevaks 14. jaanuaril.โ€ 8. mail teatab maakonnaleht Harju Elu: โ€žSpordihuvilisi leidub Raplas rohkesti. Rahvamaja spordikollektiivi on koondunud 60-liikmeline spordiharrastajate pere.โ€
Armar Paidla koostatud raamatus โ€žRapla kultuurikeskus 75โ€ on Kaleph Jรตulu mรคlestuskild sporditegevusest rahvamajas: โ€žPรคrast sรตda olid Rapla kultuurimaja (Rapla keskrahvamaja โ€“ A. T.) saal ja kรตrvalruumid kasutada kohalikul spordiseltsil. Saali akendele pandi ette vรตred. Toimusid pallimรคngud (vรตrk- ja korvpall ning lauatennis ehk ping-pong) ja raskejรตustik (poks, maadlus, tรตstmine). Sageli korraldati seal vรตistlusi ja jagati auhindu. Alati oli lรตpuks tants.
Pรคrast tunde oli seal rohkesti kooliรตpilasi, nii poisse kui ka tรผdrukuid, kes treenisid pallimรคnge. Saal oli pidevalt kรผtmata ja vรคga tolmune ning pidustuste ajal tuli see korrastada ja tirida lavalt kohale toolide rivid. Sellises olekus oli saal veel 1947. aastal.โ€

Kehakultuuriteemalised lรผhiuudised ajalehest Harju Elu

Ajalehes kirjutati, et rahvamaja kehakultuurilised ettevรตtmised aitavad demonstreerida kehakultuurikollektiivi liikmete sportlikke vรตimeid ning tekitavad talurahval tahtmist tegelda spordiga. โ€žKahjuks ei peeta rahvamajades alati seda eesmรคrgiks, vaid โ€žspordipeodโ€, eriti maal, on tihti vaid tavalised tantsuรตhtud,โ€ kirjutati hurjutavalt.
1945. aastal kirjutati Kabala rahvamajast, kus taheti senisest rohkem spordile tรคhelepanu pรผhendada. Rahvamaja spordikollektiivis oli vรตrkpalli ja kergejรตustiku sektsioon. Tegutsemiseks head vรคljavaated olid ka ujumissektsioonil.
Kohila keskrahvamaja spordiring Putti juhtimisel asus samal aastal vรตrkpalli, kergejรตustiku ja vรตimlemise arendamisele. Kavas oli korraldada vรตistlusi paberivabriku spordikollektiiviga.
1946. aastal valmis Vahastus uus rahvamaja, kus tรถรถtasid mitmed isetegevusringid. 1947. aastal kirjutati ajalehes: โ€žLoiult areneb aga tegevus kehakultuurikollektiivis, mida pรตhjustab spordivahendite puudumine. Spordikollektiivi juhatus ja rahvamaja peaksid pรถรถrama sellele rohkem tรคhelepanu ja astuma samme sporditarvete muretsemiseks.โ€
1947. aasta aprillis kirjutati Raikkรผla rahvamajast, kus edukรผllaselt tรถรถtab spordikollektiiv, kuhu on koondunud 130 sportlast. โ€žHarrastatakse suusatamist, jahipidamist, vรตrkpalli ja malet. Jahisektsioon on mรคrkimisvรครคrse tรถรถ teinud rรถรถvloomade ja -lindude hรคvitamisel ning sektsiooni vรตib teistele eeskujuks seada rohkete loengute korraldamisega oma liikmeskonnale.โ€
Kuni 1948. aastani oli Hageri rahvamaja sporditรถรถs edukas. Sportlastel oli hรคid saavutusi poksis, tรตstmises ja maadluses. Paljud sportlased olid Harjumaa meistrid. 1948. aastal aga kirjutati, et Hageris on nimeliselt olemas spordikollektiiv, kuid tegelikult ei nรคita ta oma juhtide hoolimatuse tรตttu mingisugust tegevust.
โ€žKehakultuuriline tรถรถ Hageris tรคielikult seisab. Tegevuse baas on siin vรคga hea. On olemas moodsalt ehitatud rahvamaja, looduslikult hea spordivรคljak, samuti on Hageri alevikus ja rahvarikkas รผmbruses arvukalt noori, kellele on sรผdamelรคhedane kehakultuur,โ€ kirjutati rahvamaja tegevuse รผlevaates. Selles mainitakse, et spordikollektiivile valiti uus juhatus, mille esimeheks sai kommunistlike noorte organisatsiooni esimees, kuid ka tema unustas tรคiesti oma รผlesanded ning nรคitas noortele hoopis eeskuju oma liigse alkoholitarbimisega.
Nรตukogude armee 30. aastapรคeva tรคhistamiseks korraldati 21. veebruaril 1948. aastal Kohila rahvamajas Harjumaa meistrivรตistlused poksis. Vรตistlusele registreerus 30 vรตistlejat. Sama aasta oktoobris oli Kehtna keskrahvamajas Viljandi-, Lรครคne- ja Harjumaa vรตistkondade vahel tรตste- ja maadlusvรตistlused. Novembris aga tรคhistati Kehtna rahvamajas poksi- ja tรตstmisvรตistlusega kehakultuurikollektiivi kolmandat tegevusaastat. Osalesid Jรคrvakandi, Valtu ja Kehtna sportlased.

Kehtna valla tegus kehakultuurikollektiiv tegi ettepaneku rahvamajale kรผttepuid teha

Kehtna keskrahvamaja spordiring alustas tegevust 1945. aasta algul ja seal oli 14 spordihuvilist noort. Ringi juhataja ja treener oli sportlane Teas. 1945. aasta sรผgisel asutati spordikollektiiv โ€žKalevโ€ ja 1946. aasta augustis sai kollektiiv ajalehes kiita, sest Helmo Mahoni juhtimisel on pidevalt korraldatud vรตistlusi. Sama aasta septembris oli kehakultuurikollektiivis รผle 60 liikme ning valmistuti esimese tegevusaasta tรคhistamiseks. Aastapรคeva รผritusel olid rahvamajas katsevรตistlused poksis Harjumaa โ€žnahkkindameesteโ€ vahel Harjumaa poksimeeskonna moodustamiseks. Peokavas oli rahvatantse, deklamatsioone jne. Esmakordselt esines peol ka spordikollektiivi tantsukapell.
Spordikollektiivi liikmete tegevuskavas oli rahvamaja รผhe ruumi remontimine, 25 suusapaariga suusabaasi avamine rahvamajas, 20 suusapaari valmistamine, liuvรคlja rajamine. Kehtna rahvamaja kehakultuurikollektiiv tahtis viia oma valla spordi alal maakonna parimate valdade hulka.
Kehakultuurikollektiiv oli 1946. aastal vรตimumeeste silmis nii hea, et kรคsti teha kรตikidele Harjumaa kehakultuurikollektiividele รผleskutse alustada sotsialistlikku vรตistlust. Maakonnalehes avaldatud รผleskutses sooviti tรตmmata kehakultuuritรถรถsse rohkem tรถรถtajaid ja massilise kehakultuuritรถรถ kaudu kasvatada vaimselt ja fรผรผsiliselt vรครคrilisi nรตukogude tรถรถtajaid.
Kehtna valla kehakultuurikollektiiv tegi ka 1948. aasta veebruaris ajalehes Harju Elu Harjumaa sportlastele รผleskutse teha rahvamajadele kรผttepuid. โ€žOtsustasime koos kohaliku rahvamaja aktiiviga valmistada Kehtna rahvamajale 1948/49. aasta talveks kรผttepuid. Maasportlastele valmistab tรตsist raskust treeningruumide kรผsimus. Rahvamajad on abistanud meid selle mure lahendamisel oma ruumide andmisega. Rahvamajadel pole aga kรผttepuude tagavara, mis kataks ka sportlaste vajadusi.

Et sellest takistusest รผle saada, kohustame:
1. Valmistada Kehtna rahvamajale kehakultuurikollektiivi liikmete รผhistรถรถ korras 30 kantmeetrit kรผttepuid.
2. Veame valmistatud kรผttepuud rahvamaja juurde ja laome need riita kuivama.
Vรตetud kohustuse tรคidame 15. mรคrtsiks 1948.
Kutsume kรตiki Harjumaal tegutsevaid VS โ€žJรตudโ€ kehakultuurikollektiive jรคrgnema meie eeskujule.โ€
รœleskutse esitasid Kehtna kehakultuurikollektiivi esimees H. Mahoni ja sekretรคr E. Pihlak ning nรตukogu liikmed M. Jรตelain, O. Teesaar ja V. Mรคnd.
Eevi Mahoni kirjutab oma mรคlestustes, et valla kehakultuurikollektiiv โ€žKalevโ€ tรตusis kohe Harjumaa parimate sekka. Tegutsesid vรตrk-, korv- ja jalgpalli, kergejรตustiku, suusatamise, poksi, maadluse, tรตstmise, male-kabe ja jahinduse sektsioon. Kehtna keskrahvamajas olid poksi- ja maadlusvรตistlused. Kehakultuurikollektiiv esitati 1948. aasta tegevuse eest Nรตukogude Eesti preemia saamiseks. See jรคi saamata, sest esimees Helmo Mahoni oli teeninud Saksa sรตjavรคes.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kรตiki kommentaare