Kust leida pühendunud koolijuht?

Raivo Heinaru

Rapla maakonna hariduselus on käesolev aasta eriline, sest kahes suures koolis vahetus direktor. Kohila gümnaasiumis õpib üle 900 õpilase ja Märjamaa gümnaasiumis ligi 600 õpilast, seega kahes koolis kokku üle poole maakonna õpilastest. Millised muudatused toimuvad koolielus seoses uue juhi tulekuga, on teadmata.

Mõlemad direktoriks valitud on tuntud mehed: üks spordisaadete toimetajana ja reporterina, teine staažika koolijuhina ja Rapla linnapeana.
Ka neli aastat tagasi vahetus nimetatud gümnaasiumides direktor ja võib küsida: mis siin erilist, juhid ikka vahetuvad? Mõtlemapanev on aga olukord, kui koolijuhtide kiire vahetumine on muutumas normiks. Ei ole mõeldav, et koolijuhtide vahetumine toimuks sarnaselt vallajuhtide väljavahetamisega iga nelja aasta tagant või sagedamini. Kool vajab õppe- ja kasvatustöös eesmärkide saavutamiseks aega ning stabiilset ja turvalist õpikeskkonda, mille kujundaja on direktor.
Õpetajahariduse vähene populaarsus on jätnud tühjaks ka direktorite järelkasvu pingiread. Paikkonnas võimul oleva erakonna toetust omades võib saada direktoriks ka koolikauge inimene. On küsitud, kui ametikindel saab oma töös olla direktor, kui tal pole ei pedagoogilist haridust ega koolis töötamise kogemust? On tõsi, et see tekitab mitmeti mõtlemist.
Muidugi on võimalus, et kellestki saabki pühendunud koolijuht. Teisalt, koolis töötamise kogemuse puudumine ja valdkonna vähene tundmine võib tekitada pingelise töösuhte, kui tööd alustanud direktor mõistab, et otsuste tegija koolis polegi tema, vaid keegi teine (teised). Kollektiivis leidub ikka mõjukust taotlevaid, koolitööd hästi tundvaid inimesi, kes püüavad koolielu suunata ja protsesse juhtida. Raske ja väsitav on olla juht ilma eelneva töökogemuse ja vajalike teadmisteta.
Koolijuht on tippjuht. Koolijuhi tegevus koolikultuuri kujundajana ja kooli arengu suunajana pole mitte lihtsalt oluline, vaid on määrava tähtsusega. Direktor on oma kooli (kollektiivi) pedagoogiline juht, kes loob kujutluse kooli eesmärkide ja kasvatusülesannete kohta ja aitab uuendada-arendada õpetajate tööd. Juhi vahetumine võib tuua kaasa kooli arengusse 180-kraadise pöörde. Hea õppekorralduse ja -tasemega koolide juhid on töötanud aastaid kooli õpikeskkonna ja maine parandamise nimel. Nõudlik koolikord ja saavutatud üle keskmise õppetase on kooli tugevuse näitaja.
Stabiilsus koolis kandub kogu paikkonna eluolule ja arengule ning koolijuht saab pühendunult töötada samas koolis aastaid. Juhi väljavahetamist sellises koolis võib pidada sunnituks või siis põhjendamatuks, millest tuleks hoiduda. Paraku on selliseid sunnitud ja põhjendamatuid töösuhte katkestamise juhtumeid riigis aeg-ajalt esinenud, ka meie maakonnas.
Kui aga õppekvaliteedi parandamiseks tehtavad kulutused ei anna oodatud tulemust, siis tasub kaaluda koolijuhi väljavahetamise võimalust. Keda valida koolijuhi vabanenud ametikohale? Kui paikkond ja valdav osa lapsevanemaid soovib senist kooli traditsioonidel põhineva ja nõudliku koolikorra jätkamist, oleks mõistlik edutada sellele ametikohale koolis töötav õpetaja või leida direktor juhikogemust omavate vilistlaste seast. On ootus, et nii saadakse koolile pühendunud, motiveeritud ja traditsioone ning tavasid tundev juht.
Kui aga vajatakse seisakusse sattunud koolile uut juhti, on otstarbekas leida muudatuste tegemiseks juhikogemust omav direktor väljast, mitte samast haridusasutusest.
Külastades kooli, saab esmamulje kooli ümbrusest ja koolimaja välisilmest. Kooli sisenedes – pilk õpilastele, võõra tervitamine ja söömiskultuur. Sellest piisab, et tajuda seal valitsevat õhkkonda. Koolijuhi kuvand koolikultuuri kujundajana on selgelt tuntav.
Minu põlvkonna juhtidel oli võimalus ammutada teadmisi kogemustega koolijuhtidelt, kes oma töös toetusid Eesti koolihariduse tugevustele. Noore kolleegina vaatasin alt üles tollastele tunnustatud koolijuhtidele. Nende juhitud koole tunti ka direktori nime järgi. Need olid Kohilas Otto Terno, Märjamaal Leonhard Vaide, Raplas Hans Makus, Valtus Kalju Rahu, Kodilas Arved Allemann. Nimetatutest neli olid teenelised õpetajad. Nende viie mehe abikaasad töötasid samuti koolis, olid õpetajad – nii pühenduti perekonniti kooli edule ja heale käekäigule pikki aastaid. Nende meeste pikaaegne silmapaistev tegevus pedagoogina ja koolijuhina on jätnud maakonna haridus- ja kultuuriellu olulise jälje.

P.S. Nende meeste tehtud elutöö koolijuhina väärib ja vajab jäädvustamist, raamatuks kirjutamist!