Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna muutus Kohila vallas

OÜ Kohila Maja esitas käesoleva aasta aprillis Konkurentsiametile taotluse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) teenuse hinna määramiseks. Hinna muutuse taotluse esitamise peamine põhjus on kulude ja investeeringute mahu kasv.
Konkurentsiamet määras 22.09.2023 otsusega nr 9-3/2023-031 Kohila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad:

Uued teenuse hinnad rakenduvad alates 1. novembrist 2023.

Vee-ettevõtte majandamise alustala on kvaliteetse teenuse tagamine ja seega ennekõike probleemide ja kahjude ennetamine. Veehind on kulupõhine, mille põhikomponendid on:

Tegevuskulud
Seadmete korrapärane hooldus, et need kauem kestaks (st investeeringute efektiivsus). Olemasolev ÜVK taristu Kohila alevi piirkonnas on küll suhteliselt uus, aga siiski juba üle 10 aasta kasutuses olnud ja vajab üha suuremat korrapärast hoolt ja remonti. Nii Kohila alevis kui ka väikeasulates lisandub aasta-aastalt torustike lõike, mille amortiseerumine ei võimalda lõputult torustike väljavahetamist edasi lükata. Regulaarset hooldust vajavad ka Aespa alevikus ja Vilivere külas vastvalminud ÜVK-süsteemid nende kestvuse ja toimivuse tagamiseks.
Masinate, seadmete, protsesside majandamine ja juhtimine liigub üha enam mehhaaniliselt tasemelt automaatika ja elektroonika valdkonda. Tehnoloogia kaasajastamine ja personali teadmiste, oskuste täiendamine peab vastama karmistuvate joogivee ja keskkonnanõuete ning lisandunud küberturvalisuse täitmisele. Vee-ettevõtte spetsialistid peavad olema oma ala professionaalid, motiveeritud, ambitsioonikad ja usaldusväärsed. Nende vajaduste saavutamiseks ja hoidmiseks peab Kohila Maja tööandjana olema tööjõuturul konkurentsivõimeline, arvestades Kohila mõistes lähedal asuvate tõmbekeskuste nagu näiteks Tallinn (ja Harjumaa üldiselt). palgataset. Seega pole tööjõukulud täies ulatuses ettevõtte enda kontrollida, arvestada tuleb ettevõtluskeskkonnaga ja kulude kasv sotsiaalselt vastutustundlikus ettevõttes on põhjendatud.

Kapitalikulud
Kohila vald koos Kohila Majaga on teinud ja tegemas mahukaid investeeringuid taristu uuendamiseks ja rajamiseks. Täiesti uue piirkonnana ehitati välja ÜVK Aespa alevikus ja Vilivere külas, kuid ligi 400 kinnistut nimetatud asulates ootavad endiselt torustike rajamise jätkamist liitumisvõimaluse tekkimiseks. Praeguste ehitus- ja projekteerimishindade juures tähendab see ligi 5 miljoni eurost investeeringut, mis toetusvahendite lõppemise tõttu tuleb sajaprotsendiliselt katta vee-ettevõtte ja valla eelarvest.
Aespasse ja Viliverre ÜVK rajamisega suurenes ettevõtte teeninduspiirkond ja taristu kahekordselt. Kohila Maja investeeris uude ÜVK taristusse 2,124 miljonit eurot, sellest laenuna 1,77 miljonit. Kohila vald investeeris 2,268 miljonit eurot. Veehinna kasvuga tagatakse rajatiste jätkusuutlikkus ja laenuteenindus, mille koormus euribori tõusu näol on kõikide laenuvõtjate koormust suurendanud märkimisväärselt. Riigiabita, mille osakaal oli Aespa–Vilivere projektis 85%, poleks sellises mahus ÜVK arendused olnud võimalikud.
Pikemas perspektiivis tuleb Kohila Majal ja Kohila vallal arvestada ka 2025. aastast lisanduva kohustusega üle 2000 inimesega reoveekogumisalal korraldada ühiskanalisatsiooni liitumisvõimaluseta kinnistutel purgimisteenus piirkonnas kehtiva ühiskanalisatsiooni teenushinnaga, kuni ühiskanalisatsiooniga liitumisvõimalus on loodud. Kindlasti on tegemist kohustusega, mis pärsib vee-ettevõtte investeerimisvõimekust tunduvalt.

Põhjendatud tulukus (ärikasum)
Teenuse hind sisaldab Konkurentsiameti poolt lubatud määral kasumit, mis on ettevõtte arendustegevuseks hädavajalik. Kuna investeeringute maht on väga suur, on Kohila Maja veehinna tõusu leevendamiseks veehinda arvestanud kasumit lubatud määrast vähem.
Kohila Maja kui veeteenuse osutamiseks ainuõigust omava ettevõtja hinnakujundus on Konkurentsiameti valvsa kontrolli all. Uue veehinna ametliku kooskõlastusmenetlusega alustati käesoleva aasta aprillis vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele ning Konkurentsiameti metoodikale. Kuluarvestuspõhimõtted on määratletud, objektiivselt põhjendatud ja läbipaistvad. Veehind ja selle muutuse dünaamika arvestab nii tarbija, vee-ettevõtte kui ka omavalitsuse huvidega. Huvide tasakaalu mõõdupuuks on teenuse kvaliteet, jätkusuutlikkus ja taskukohasus. Põhjendamatult madal hind suurendab tervise, keskkonna ja toimepidevuse riske.

Veeteenuse taskukohasuse peamine näitaja on teenuse eest makstava kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust. Normaalseks peetakse 2,5%. OECD – Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni soovitusel ei tohiks näitaja ületada 4%. Kohila piirkonnas on taskukohasuse näitaja hetkel 1,2% ja pärast uue hinna rakendumist 1,5%. Keskkonnainvesteeringute Keskus kui Kohila Maja suurim laenuandja on tingimuseks seadnud, et veehinna taskukohasuse näitaja peab olema vähemalt 1,5%. See on tõendus, et veehinda ei hoita põhjendamatult madalana, mis seab ohtu ettevõtte laenuteeninduse võimekuse. Oluline on seegi, et ettevõte vabaneks samm-sammult toetussõltuvusest ja suudaks iseseisvamalt majandada. Peab arvestama tõsiasja, et täiendavat riigiabi vee-ettevõtetele lähitulevikus ette näha pole.

Veehinna tõusuga kaasnevat kulu perekonna rahakotile ilmestab järgmine näide. Neljaliikmeline perekond, kes tarbib kuus keskmiselt 8 m³ vett, tasus vee- ja kanalisatsiooni teenuse eest senini 36 eurot, pärast hinnatõusu on samas mahus teenuse maksumus 47 eurot kuus. Seega tuleb iga kuu maksta teenuse eest 11 eurot varasemast enam. Kas teenus on odav või kallis, on subjektiivne hinnang, küll aga on hind objektiivselt võttes põhjendatud ja taskukohane.
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse puhul on tegemist elutähtsa teenusega, mis peab olema inimese tervisele ohutu, keskkonnasäästlik ja toimepidev. Veehind peab olema kujundatud selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tegevuskulude katmine, investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks, keskkonnanõuete täitmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine, taristu arendamine ÜVK kava alusel ning põhjendatud tulukus. Iseäranis kriisiolukordades peab vee-ettevõte olema üks tugevamaid lülisid ühiskonna toimimise ahelas.

OÜ Kohila Maja juhatus