Kas sul on veel meeles, kui mängisid mõnda neljajalgset või tiivulist? Kas mäletad aega, kui mängu piirideks olid sinu loovus ja uneaeg? Mäng ja mängimine on hämmastavalt oluline osa inimeseks olemises. See annab võimaluse oma oskusi ja teadmisi proovile panna, emotsioone väljendada, vigu teha ja katsetada.
Mia Cordelia Kitsing
Aastal 1906 sündis Chicagos Viola Spolin, kes andis suure tõuke ühele teatrižanrile, mida võib mänguga võrrelda. Töötades Ameerika immigrantidega, eriti lastega, sai ta inspiratsiooni Neva Bodylt, kes rõhutas mängu olulisust koostöö, suhtlemise ja teiste eluoskuste õpetamisel. Spolin kasutas improvisatsioonilisi mänge, et arendada laste oskusi lihtsal ja kaasahaaraval viisil. Sellest kujunes improvisatsiooniteater.
Mis on improvisatsiooni- ehk improteater?
Improvisatsiooniteater on teatrivorm, kus näitlejad loovad stseene, dialooge ja karaktereid ilma ettevalmistatud stsenaariumita. See tähendab, et kõik etenduses toimub kohapeal ja põhineb spontaansusel, näitlejate loovusel ja koostööl. Ladina keelest pärit sõna improvisatsioon tähendabki ettenägematust ehk ootamatust.
“Improteater ei ole esitav teater, ehk me ei esita kellegi väljamõeldud lugu, vaid me teeme seda kohapeal,” selgitab Rednar Annus, kes alustas 2007. aastal Helsingi
