Rapla kultuurikeskus tähistas 90. juubelisünnipäeva rännak-lavastusega, mis kulges mööda hoone rohkem ja vähem tuntud paikasid.
Rapla kultuurikeskuse hoone valmis 1933. aastal. Sellist pidupäeva vaikselt mööda lasta oleks patt. Kultuurikeskuse loominguline pere otsustas seda tänavu tähistada natuke teistmoodi. Nagu nimestki aru saada, tõi lavastus „Alice ja 90 aastat imelist Rapla Kultuurikeskuse lugu“ tuntud muinasjutu tegelased kokku meie enda kultuurikeskuse kujunemise loo ning selle taustal toimunud oluliste ajalooliste sündmustega laiemalt.
Vaatajate teejuht kultuurikeskuse avastamisel oli Alice. Rännak sai alguse Rütmani galeriist, kus on parasjagu üleval Made Balbati maalinäitus „Alice Imedemaal”, mis andis juba väikese aimduse eesootavast.
Kultuurikeskuse kaminasaalis kohtab Alice Jaan Rütmani, kes unistab oma rahvamajast, kus kokku tulla ja aega veeta. Rütman oli kultuurikeskuse kujunemisloo üks võtmetegelasi. Ta oli ligi 20 aastat Rapla Haridusseltsi juhatuse esimees ja tema algatusel algaski Rapla rahvamaja ehitus.
Rännak-lavastuse alguses unustab aga meie Rütman maha oma kohvri, mida vaatajad koos Alice’iga talle tagasi soovivad anda. Rütmanile järgnedes kulgetakse läbi rahvamaja erinevate ruumide, mis tähistavad erinevaid etappe ajaloos. Mõni neist on lootusrikkam ja rõõmsam, sõja-aastad ja küüditamine jätavad endast raskema märgi.
Rännak on austusavaldus hoonele endale ja inimestele, kelle järgi selle ruume nimetatud on. See pakub ka võimalust piiluda paikadesse, kuhu inimesed võib-olla liiga tihti ei satu, nagu näiteks kostüümilattu, aga ka Susi stuudiosse ja Linda Rausile pühendatud tuppa.
Tunnipikkune rännak kulmineerus kultuurikeskuse suures saalis mõttega, et kultuurimajale annab näo iga inimene ise.
Rännak-lavastuse esietendus oli neljapäeval, 23. novembril, kuid kolme päeva jooksul mängiti seda läbi 25 korda. Korraga sai rännakule minna kuni 20 inimest erinevates vahetustes. Alice’iks kehastusid Kertu Poom, Elisabet Ööpik ja Merilyn Elge. Jaan Rütmani kingadesse astusid Christopher Robin Laja, Caspar Alas ja Karl Ander Asumets. Oma panuse andis ühtekokku 50 kohalikku näitlejat, tantsijat, lauljat ja muusikut. Meeldejääva rännaku lavastaja ja stsenarist oli mõistagi kultuurikeskuse enda Piia Põder.
Igav ei hakka
Kultuurikeskuse pere kutsus reedel oma sõbrad ja toetajad privaatsemas ringis juubelit tähistama kohvikusse Hollivuud, kus söödi ühiselt torti ja löödi klaase kokku. „Tähistame oma juubelit natuke teistmoodi. Piia tuli juba pool aastat tagasi meie ette ideega, kuidas meie juubelit tähistada. Ei taha tavalist kontserti, teeme midagi teistmoodi. Viime rahva sinna, kus nad kunagi käinud ei ole,” kirjeldas kultuurikeskuse juhataja Age Rebel.
Külalised kiitsid kultuurikeskuse meeskonda säravuse, loomingulisuse ja kaasamõtlemise eest. „Nüüd on teie kord olla tähelepanu keskpunktis,” ütles Rapla vallavanem Gert Villard. Ta tõdes, et Raplas on kokku tulnud äärmiselt õnnestunud meeskond, kelle tehtu on eeskujuks ka kõigile teistele rahvamajadele vallas. „Teie näol on latt väga kõrgele tõstetud,” ütles vallavanem.
Teiste õnnitlejate seas olid näiteks Rapla keskraamatukogu, Rapla muusikakool, Rapla Vesiroosi kool, Raplamaa Omavalitsute Liit, tantsuklubi Mustang ja Eesti Rahvakultuuri Keskus.
Rebel toonitas, et kultuurikeskuse tegemiste taga on terve kollektiiv ja pealegi selline, kes kõikvõimalike „hullustega” alati kaasa tulevad. „Ükskõik mis idee kellelgi on, siis kõik saab realiseeritud. Ma tõesti tulen hommikul hea meelega tööle. Tegelikult on terve selle 17 aasta jooksul, mis ma siin olen olnud, alati huvitav olnud. Me oleme nii palju ehitanud. Valgre tuba, Susi stuudio, uus kinomaja, Tammemägi…” ütles Rebel.
Pärast suupisteid said kõik külalised samuti rännak-lavastuse läbi teha. Pidustused kulmineerusid laupäeva õhtul meeleoluka rahvapeoga, kus esinesid ansamblid Spido, Izzy, Brandy, Hapud Õunad ja Kass. Pidulised keerutasid jalga öötundideni.
