Noortele suunatud keskkonnakonverents „Keskkond ja meie” rääkis Euroopa Liidu rohepöördest mitme nurga alt.
Päeva juhatas sisse Rapla Rotary klubi president Kaido Täpsi, kes ütles, et 30 aasta pikkuse ajalooga ühendus on alati keskendunud noorte toetamisele. Viimastel aastatel on klubi erilist tähelepanu pööranud just keskkonnateemadele. Keskkonnakonverentsi korraldatakse tänavu kolmandat korda. See kutsuti ellu selleks, et kliimaprotestidele rahulikku ja sisulist alternatiivi pakkuda. Teemade valdkond, millest räägitakse, on aga laiem kui ainult kliimat puudutav.
Jahimehed hoiavad tasakaalu
Päeva esimene esineja oli endine poliitik ja jahimees Tiit Tammsaar. „Tänapäeva jahimehe ülesanne on olla vahemeheks inimeste ja ulukite vahel,” alustas ta oma ettekannet. Ta rääkis, et jahipidamine ja küttimine on olnud aastatuhandeid üks toidu hankimise viise.
Eesti Jahimeeste Selts taasloodi 1967. aastal ja sellel on ligi 12 000 liiget. Tammsaar rääkis, et jahimees püüab olla puhver ja administraator, kes aitab metsas tasakaalu hoida. Ühelt poolt avaldavad jahimeestele küttimissurvet metsa- ja põllumehed, kelle saak metsaloomade kahjustuste tõttu ohus on. „Eesti Jahimeeste Selts võitleb selle eest iga päev, et ei ole nii palju vaja küttida,” ütles Tammsaar.
Teiselt poolt on ulukite kõrgel arvukusel ka oma negatiivsed küljed. Tammsaar tõi välja, et ulukite kõrge arvukus võimaldab haigustel (näiteks marutaud, kärntõbi, sigade aafrika katk) kiiremini levida. Kui sigade aafrika katk pääseb laudas ühe loomani, tuleb kõik loomad hukata. „See kõik tuleneb sellest, et metsas on loomi palju,” rääkis Tammsaar.
