Detsembrikuu laiaulatuslikud elektrikatkestused tõestasid, et laias laastus ei ole omavalitsused kriisideks valmis. Siiski on ka neid piirkondi, kus kriisivalmidusele on tõsisem rõhk pandud.
Kuigi igas Raplamaa omavalitsuses on kriisikomisjon, ei ole tänaseks erinevate põhjuste tõttu võimekust tegeleda kriisivalmidusega nii, nagu ühiskond vajaks. Puudub ühtne väljatöötatud süsteem eri kriiside käsitlemiseks, rääkimata vahenditest. Raplamaal on aga vähemalt kaks piirkonda, kes on kriisivalmidusse suhtunud tõsisemalt.
Üks piirkond on Märjamaa vallas, kus kolm Läänemaa-poolset küla – Teenuse, Luiste ja Uruvere – koostasid 2022. aasta sügisel kriisiplaani Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) kogukonna eestvedaja stipendiumi toel. Kolme küla kriisiplaan annab käitumisjuhiseid rohkem kui kahekümne erineva olukorra puhul, sealhulgas sõjaline konflikt, keskkonnareostus, metsa- või maastikutulekahju, põgenike sisseränne, erinevad liiklusõnnetused, üleujutus jpm.
Külade vanem Maris Leemets ütles, et kriisiplaan sai neil koostatud põhjalikult. Kogukonna arutelude käigus tuvastati, et kõige tavalisem hädaolukord piirkonnas on elektrikatkestus. ”Sarnaselt just selle aasta detsembris toimunud elektrikatkestustega Raplamaal, mil meie piirkonnas kaasneb paari tunni jooksul ka andmeside katkemine.” Veel toodi välja operatiivteenuse kättesaadavuse vähenemine, kui mujal piirkonnas on juhtunud suurem õnnetus, ja jõuti arusaamale, et valla kriisistaabil pole ülevaadet mastidest, millel ei ole varugeneraatorit.
