1.1 C
Rapla
Esmaspäev, 26 veebr. 2024
UudisedArutelu Eidapere kooli tuleviku üle kiskus tuliseks

Arutelu Eidapere kooli tuleviku üle kiskus tuliseks

Eidapere kooli tulevik on olnud Kehtna valla üks sõlmküsimusi vähemalt viimased kümme aastat. Nüüd on vallavolikogu laual eelnõu, mille kohaselt muudetakse Eidapere kool alates 1. septembrist kuueklassiliseks ning alates 2027. aastast jääb neid alles veel vähem. Ühtlasi läheks kool Järvakandi kooli juhtimise alla.

Esmaspäeva, 22. jaanuari õhtul toimus Eidapere koolimajas hoolekogu avalik koosolek, kus eelnõud arutati. Ja kohati kiskus see väga tuliseks. Eidapere kogukond näitas ühtehoidmist ning seisis selle eest, et nende armas kool jätkaks praeguses formaadis vähemalt mõnda aega veel.
Eidapere kogukonna ühtsusest kõneles kas või kohaletulnud inimeste hulk. Väikeses saalis oli kohal 70 inimest, nendele lisandusid veebiülekande vahendusel kuulajad. Istekohad olid saalis täis, kuulajaid jagus ukse tahagi. Tajutav oli küünarnukitunne.
Kehtna valla poolt tulid selgitusi jagama vallavanem Tanel Viks, abivallavanem Rynaldo Puusep ja volikogu esimees Katrin Anto. Õhtu algas abivallavanem Puusepa ettekandega raha jaotusest haridusvaldkonnas ning rahvastikutrendidest. Süvenedes mõlema valdkonna statistikasse, tõi ta välja, et Eidaperes ei ole võimalik kolmanda kooliastmega jätkata. Õhtu jooksul kordas ta neli-viis korda üle, et vallavalitsus ei näe muud alternatiivi kui muuta Eidapere kool kuueklassiliseks ja seejärel vähendada ka seda – muuta kolme- või neljaklassiliseks. Kuulama tulnud Eidapere elanikele ja kaugemaltki tulnud rahvale see jutt muidugi ei meeldinud.

Järjekordne samm Eidapere hääbumisel

Küsimuste-vastuste voor kiskus kohati tuliseks, mis on ka arusaadav. Kõne all on ikkagi Eidapere kogukonna ühendaja – nende koolimaja ja hariduselu tulevik. Ette tuli inetult ütlemist, teineteise süüdistamist valetamises ja demagoogias ning sarkastilist naeru. Ent esitati ka konstruktiivseid küsimusi. Näiteks küsiti, kuidas plaanib vald hoida raha kokku kolmanda kooliastme likvideerimisega. Talvel tuleb hoonet jätkuvalt kütta, ega õpilaste vähenemisega ruutmeetreid vähemaks jää. Elektri eest tuleb samuti tasuda.
Eidapere kooli direktor tundis muret õpetajate töökindluse üle. Kui õppetöö jätkub ainult esimeses ja teises kooliastmes, kas õpetajad üldse tahavad Eidaperes õpetamas käia, sest väike töötasu kulub ainult bensiini peale, et kooli juurde sõita. Üks meesterahvas arutles, et kui praegu sulgeda kolmas kooliaste, on see lihtsalt järjekordne samm Eidapere hääbumise suunas. Ta lisas, et kui see saab teoks, jääb perekondi kohapeal veel vähemaks. Paari aasta pärast peab siis tegevuse lõpetama ka Tavex OÜ (kohalik suurim tööandja – toim.) ning see on valla rahakotile valusamgi hoop kui praegu jätkata koolipidamist senises mahus.
Ühtlasi heideti vallale ette, et kogu protsess on käinud liiga kiiresti. Tehti ettepanek, et kui sulgeda kolmas kooliaste alles kolme aasta pärast, oleks see kogukonnale parem variant. Vähemalt jõutakse selle mõttega harjuda. Nüüd käib kogu protsess liiga kähku. Üks naisterahvas lubas kolmanda kooliastme sulgemise korral kaevata Kehtna valla kohtusse, millele kuulajad vastasid aplausiga.
Esmaspäevase rahvakoosoleku taustal kumas tegelikult suurem mure Eidapere tuleviku pärast. Tegemist on väikese asulaga Kehtna valla kagunurgas. Tänavu 1. jaanuari seisuga elas seal 217 inimest. Aastate vältel on sealt järjest teenuseid ja muid võimalusi ära kadunud. Eidapere elanike jaoks oli ääretult oluline see, et asulast käis läbi Pärnu – Tallinna rong. Valus hoop oli see, kui 2018. aasta lõpus toonane valitsus selle liini sulges. Juba aastaid ei ole Eidaperes toidukauplust.
Samuti oli valus hoop, kui 2021. aastal suleti sealne õpilaskodu. Nüüd seistakse silmitsi olukorraga, kus kohalikelt võetakse ära senine hariduselu keskus. Esmaspäeva õhtul oli saalis tunda ühest küljest kurbust ja teisest küljest viha valla juhtide vastu. Üle saali kõlas küsimus, miks valitsejad ei seisa kohalike huvide eest ning ei lähe lahenduse leidmiseks haridusministeeriumi jutule. Saalist kõlas ka küsimus, kui suurt summat oleks vaja, et kool saaks senises formaadis jätkata. Abivallavanem Rynaldo Puusep vastas, et vallas oleks haridusvaldkonda juurde vaja 400 000 eurot aastas.
Käesoleva õppeaasta alguses võis Eidapere kool rõõmustada selle üle, et esimesse klassi astus 11 õpilast. Seda on märkimisväärselt rohkem kui eelmistel või prognoositavalt ka tulevastel aastatel. Nüüd on toonane rõõm asendunud kurbuse ja nõutusega. Silmapiiril terendab perspektiiv, et need 11 õpilast ei lõpeta Eidaperes kuut klassigi, rääkimata üheksast, sest need kooliastmed kaotatakse lihtsalt ära.
Esmaspäeva õhtu venis pikale. Pärast sõnavõttude lõppu jätkusid arutelud veel väiksemates seltskondades. Kuigi koos oldi kolm tundi, mindi lõpuks ikka laiali tundmusega, et küsimused jäid vastuseta. Seda kinnitas ka Eidapere kooli hoolekogu esimees Astrid Otsa, kes kuulas koosolekut veebi vahendusel. Ta ütles, et kurvaks teeb ka see, et kohalikke ei kaasatud dialoogi ega küsitud nende arvamust. “Nemad langetavad otsuse ja lammutavad kooli ära, aga meie kannatame ja peame selles olukorras edasi elama,” sõnas Otsa.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Kõik uudised
Kuulutused