2.2 C
Rapla
Kolmapäev, 17 apr. 2024
UudisedRaplamaa jagas enne vabariigi aastapäeva kõrgeid tunnustusi

Raplamaa jagas enne vabariigi aastapäeva kõrgeid tunnustusi

Rapla maakonna kõrgeima tunnustuse Rapla Redel pälvis tänavu Hageri kirikuõpetaja ning Lääne-Harju pikaaegne praost Jüri Vallsalu. Tunnustuse sai ta kätte pidulikul galal “Raplamaa tänab” neljapäeva, 22. veebruari õhtul Märjamaa rahvamajas.

Lisaks jagati piduliku tseremoonia käigus välja ka ülejäänud kõrged tunnustused, mille Rapla maakond välja annab. Näiteks anti välja kaks elutööpreemiat, mille pälvisid Ehalill Halliste ja Ly Seppel-Ehin.
Kuna Rapla Redel on Rapla maakonna tippauhind, anti see kätte alles viimasena. Galaõhtul “Raplamaa tänab” jagasid ühiselt tunnustusi Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL) ja Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp. Ühiselt on seda sündmust läbi viidud alates aastast 2018. Loomulikult oli õhtu kõige olulisem osa tunnustuste jagamine, kuid meeldejääv oli ka kultuuriline pool, sest pidulikul õhtul esines Raplamaa noorte puhkpilliorkester, keda juhendasid dirigendid Silver Niinemets ja Tõnu Soosõrv. Niinemets oli ka õhtujuht.
Puhkpilliorkester mängis teiste seas Pärt Uusbergi lugu “Lootuse laul” ja popmuusikast tuntud Robbie Williamsi laulu “Feel”. Nende esinemine aitas kogu õhtu õnnestumisele väga palju kaasa.
Veel enne tunnustamist esinesid sõnavõttudega ROL-i esimees Tanel Viks ja Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa. Mõlemad andsid ka tunnustusi üle. Kultuurkapitali poolt anti välja kaheksa aastapreemiat, kaks elutööpreemiat ja Kultuuripärl. ROL-i poolt anti üle neli tervise, turvalisuse ja sotsiaalvaldkonna tunnustust, kolm hõbedast vapimärki ja viimaks kuldne vapimärk ning Rapla Redel, mis läksid mõlemad Jüri Vallsalule.
Aastapreemia laureaatideks nimetati Aili Kuldkepp, Heli Kendra, Jaak Liivandi, Leho Laaser, Riinimanda Kooristuudio, Kalle Kõiv, Ene Klaus ja Maris Leemets. Enamik neist olid ka tseremoonial kohal, kuid näiteks Kalle Kõiv, kes pälvis tunnustuse etenduse “Sõda, siis sõda” lavastamise eest, kahjuks kohal olla ei saanud. Riinimanda Kooristuudio nimel võttis autasu vastu Urve Uusberg. Elutööpreemia pälvisid Ehalill Halliste ja Ly Seppel-Ehin. Välja anti ka Kultuuripärli auhind, mille pälvis Ulvi Mägi.
Raplamaa tervise edendajaks nimetati Mare Pruks, sotsiaalvaldkonna auhinna pälvis Mariann Saar, tervisesõbraliku ja turvalise töökoha nimetuse pälvis Alu kool ning terviseteo auhinna sai projekt „Taastava õiguse arendamine Rapla vallas“ Kristel Põhjala ja Piret Jaakbergi eestvedamisel. Raplamaa hõbedase vapimärgi laureaatideks nimetati Naiste Ööde Filmifestivali algataja Katrin Klaebo (ei saanud olla kohal), külaliikumise pikaaegne eestvedaja Anne Kalf ja ROL-i tegevjuht Silvi Ojamuru.

RAPLA MAAKONNA KULDNE VAPIMÄRK JA RAPLA REDEL

Jüri Vallsalu
Kauaaegne EELK Hageri Lambertuse koguduse õpetaja ja Lääne-Harju praost. Tema eestvedamisel on kogudus jõudsalt arenenud alates 1993. aastast. Tema rahulik juhtimisstiil, inimlik suhtumine ja võime oskuslikult lahendada probleeme on muutnud ta mitte ainult vaimulikuks liidriks, vaid ka kogukonna jaoks oluliseks toetuspunktiks. Lisaks vaimsetele kohustustele on ta olnud juhtrollis mitme kultuurilise ja sotsiaalse algatuse elluviimisel, sealhulgas Hageri kiriku oreli taastamisel ja Hageri hooldekodu rajamisel. Ta on mitmekülgne isiksus, kes on pühendunud ka kogukonna ja rahvakultuuri edendamisele.

RAPLA MAAKONNA HÕBEDANE VAPIMÄRK

Katrin Klaebo
2009. aastal asutatud vabaühenduse Ettevõtlikud Naised Raplamaal asutajaliige ning 2019. aastal Raplas Naiste Ööde Filmifestivali NÖFF asutaja. Tema pikaajaline ettevõtlus- ja meeskonnajuhtimise kogemus on loonud Raplamaa ettevõtlusmaastikul omalaadse ning usaldusväärse kogukonna, toetades ja julgustades naisi ettevõtlusega alustamisel ning jätkamisel.

Anne Kalf
Ta on elutöö teinud õpetajana, olles pühendunud üle neljakümne aasta emakeele, kirjanduse ja kultuuriloo õpetamisele ning tema eestvedamisel on kolmkümmend aastat tegutsenud Raplamaa Külade Liit. Tema kirglik tegevus on ulatunud ka kohaliku kultuuri ja kogukonna juhtimisse, kus ta on eestvedajana tähtsustanud oma koduküla kultuurilugu kui ka üleriigiliselt tuntud kultuuriinimeste pärandi jäädvustamist.

Silvi Ojamuru
Üks pikaajalisemaid ja tunnustatumaid omavalitsusliidu juhte Eestis. Ta on hinnatud arvamusliider riigi tasandil ja aktiivne Eesti omavalitsuspoliitika kujundaja. Oma töös on ta seisnud tõhusalt nii maakonna tasakaalustatud arengu kui ka maakonna kohalike omavalitsuste silmapaistvalt tiheda koostöö eest.

Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupi autasud

KULTUURIPÄRL

Ulvi Mägi
Kohila gümnaasiumi süsteemne ja aktiivne kehalise kasvatuse õpetaja, tantsuõpetaja, korraldaja ja organiseerija ööpäevas on rohkem tunde kui 24. Tänu tema tööle on märkimisväärne rühmade hulk Kohila lapsi ja täiskasvanuid jõudnud 30 aasta vältel tantsupidudele. Lisaks õpetamisele ja juhendamisele õmbleb ta tantsijatele ka rahvariided selga ning enne esinemist peseb, pressib ja triigib ka.
2023. aasta noorte tantsupeol tunnustati teda pikaaegse tantsuõpetaja töö eest Niina ja Alfred Raadiku preemiaga.

ELUTÖÖPREEMIA

Ehalill Halliste
2023. aastal 75. sünnipäeva tähistanud vaibakunstnik on tuntud kogu Eestis ning kaugel välismaalgi. Tema kootud gobeläänvaibad on tõelised meistriteosed, mille iga mustri taga on kindel sõnum ning neid vaipu leiab paljudes maakonna ametiasutustes, kodudes, koolides, kirikutes ja näitustel. Vaipadesse on põimitud palju värve ning tähendusi ja iga vaip on omaette meistriteos.

Ly Seppel-Ehin
Tema tegevus ilukirjanduse vallas on kestnud kogu elu. Ta alustas luuletamisega juba keskkooli ajal, ta on kauaaegne Eesti Kirjanike Liidu liige, ta on tõlkinud arvukalt ilukirjanduslikke raamatuid ning seda türgi, vana-türgi, usbeki, vana-usbeki, kirgiisi, turkmeeni, kasahhi, vene, soome ja inglise keelest. Tal on suurepärane keeletundmine, hea ilukirjanduslik maitse, stiil ja keeleline intuitsioon. Ly Seppel-Ehin on kogu elu olnud Rapla kultuurielu majakas ja aktiivne kogukonna liige, kelle käest tullakse tihti nõu küsima.

AASTAPREEMIA

Aili Kuldkepp
Mitmekülgne, väga andekas ja tagasihoidlik daam, kes tähistas 2023. aastal 75. sünnipäeva. Kui näed Rapla linnas jalutamas kostüümis ja kübaraga rõõmsailmelist prouat, siis on see Aili. Ta on tegus niplispitsi käsitöömeistrina ja lauatennisesportlasena. Aili panus Raplamaa niplispitsi edenemisse on suur: tema abiga on võimalik valmistada Rapla ja Juuru kihelkonna käistel esinevaid vanu autentseid pitse. Hobisportlane on Aili olnud peaaegu terve elu, olles eeskujuks igas vanuses pinksisõpradele.

Heli Kendra
Mitmekülgsel naisel on omanimeline muusikastuudio, kus lapsed saavad õppida erinevaid pille – väikekannelt, kromaatilist kannelt, plokkflööti, viiulit, klaverit ja tšellot ning arendada ansamblimänguoskusi, lisaks õppida solfedžot ja elementaarteooriat. Pilliõppel on suur rõhk rahvamuusikal ja rahvamuusika kokkumängul. Tema käe alt kasvavad välja uued rahvamuusikud, keda vajame nii külasimmanitel kui ka tantsupidudel.

Jaak Liivandi
Kehalise kasvatuse õpetaja ja kauaaegne kergejõustikutreener, kes on sõbralik, humoorikas ning hea suhtleja õpilaste, kolleegide ja lapsevanematega. Jaagule on väga oluline laste ja noorte kehaline aktiivsus ja tervisekäitumine. Jaak kavandab, korraldab ja viib läbi palju erinevaid spordivõistlusi. Samuti on tal pädevus olla peakohtunikuks kergejõustikuvõistlustel.

Leho Laaser
Mees, kes kolis pealinnast päris maale elama ja kasvatab nüüd oma arhailises talus Eesti maatõugu veiseid ning kanu. Maaelu kõrval on Lehol Eestis (võib-olla ka maailmas) erilised lõõtsameistri oskused. Ta on innovaatilise mõtlemisega pillilooja, kes tunneb läbi ja lõhki August Teppo ja teiste lõõtsameistrite loomingut, kuid rajab oma ja on valmis pilli millimeeter haaval arendama. Samuti viib Leho läbi lõõtspilli- ja karmoškameisterdamise koolitusi.

Riinimanda Kooristuudio (esindaja Urve Uusberg)
Riinimanda Kooristuudio on tegutsenud 35 aastat. Koorid on asutanud 1988. aastal Urve Uusberg, kes on ka kooride peadirigent. Aastate jooksul on koorides laulnud üle 700 Raplamaa lapse-noore. Välja on antud neli CD-plaati ja kolm raamatut, koorilaulu kiituseks on loodud skulptuur Riinimanda Helin Raplas Vigala jõe käärus ning avatud Riinimanda Galerii. Praegu on Riinimanda kooride peres Rapla Kesklinna kooli Riinimanda lastekoor, Rapla gümnaasiumi noortekoor Riinimanda, Pärt Uusbergi juhendatav ülemaakonnaline noortekoor, Mitte-Riinimanda vilistlaskoor, täiskasvanute segakoor August07 ning Riinimanda Galeriis Sten-Olle Moldau juhendatud mudilaskoor. Koorid on kujundanud Raplamaa kultuurielu olulisel määral, kasvatades noortes armastust muusika ja oma kodukoha vastu.

Kalle Kõiv
Mahtra sõja 165. aastapäeva tähistamisel esietendunud lavastuse “Sõda, siis sõda” autor ja lavastaja. Lavastus on kaasahaarav ning mõtlemapanev ja puudutab oma mitmekihilisuses iga eestlase sügavaid hingesoppe.

Ene Klaus
Kauaaegne Märjamaa valla rahvamaja kultuuritöö korraldaja, kellest on saanud rahvamaja hing ja süda. Ene on Märjamaa Folgi ja Märjamaa päevade korraldustiimis tegutsenud algusaastatest peale. Ta leiab alati lahenduse kõigile tekkinud takistustele ja aitab kõiki talle omase vastutulelikkusega. Samuti on ta üks peakorraldajatest üle-eestilisel harrastajate seeniorlauljate laulukonkursil „Märjamaa sügismeloodia 2023“. Tihtipeale ei ole kultuuritöö korraldajal vahet, kas on päev või öö, töö on vaja ära teha ja seda teeb Ene ilma töötunde lugemata.

Maris Leemets
Teenuse küla Tamme talu perenaine, samas ka Teenuse, Luiste ja Urevere külakogukondade külavanem ja eestvedaja koostas Luiste, Teenuse ja Urevere küla ning Tolli asunduse külade ja talude lugudest aja- ja koduloolise kogumiku „Jõeäärsed jutud“. Värvitrükis kõvaköiteline raamat sisaldab ca 250 lugu, ca 1500 fotot ja on 1300 lehekülge paks. Kogumik on tunnistatud ka 2023. aasta Raplamaa aasta teoks.

Raplamaa Omavalitsuste Liidu auhinnad

RAPLAMAA TERVISE EDENDAJA

Mare Pruks
Armastatud ja tuntud naistearst Raplamaal, esimese erapraksise looja, seksuaal- ja paariterapeut, eeskõneleja nii seksuaal- kui ka sõeluuringute ning vaktsineerimise teemadel. Ta on märkimisväärselt panustanud Raplamaa rahva tervise hoidmisse ja arendamisse.

RAPLAMAA SOTSIAALVALDKONNA AUHIND

Mariann Saar
Ta on töötanud sotsiaalvaldkonnas 20 aastat. Kõik aastad on ta tegutsenud Hageri hooldekodus, neist 10 aastat hooldusjuhina. Oma teadmisi ja headust jagab ta vajadusel lisaks kolleegidele ja hoolealustele ka kogukonnaga.

RAPLAMAA TERVISESÕBRALIK JA TURVALINE TÖÖKOHT

Alu Kool (esindajad Kristiine Vahtramäe, Karis Söönurm, Virve Pärn)
Nad on liitunud võimalike tervist edendavate liikumistega, mis omakorda loob head eeldused, et töötajad peavad tervislikke eluviise väga oluliseks ning on ise eeskujuks lastele ja nende vanematele. 2023. aastal pälvis see kollektiiv vaimse tervise hoiu eest pronksmärgise. Töötajate tervist toetatakse igakülgselt – nii erinevate hüvede võimaldamise, ühistegevuste kui ka märkamise ja tunnustamisega.

RAPLAMAA TERVISETEGU

Projekt “Taastava õiguse arendamine Rapla vallas” (eestvedajad Kristel Põhjala ja Piret Jaakberg)
Nad juhtisid kaheaastast projekti, mille eesmärk on pakkuda noortega töötavatele spetsialistidele teadmisi ja oskusi, kuidas tõhusalt lahendada konflikte taastava õiguse põhimõtetel ja metoodikatel. Metoodikat on tutvustatud ka maakonnas laiemalt.

 

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare