Tuuleparkide rajamise temaatika kogub Kehtna vallas tuure. Tänaseks on vähemalt kolme küla esindajad esitanud vallavalitsusele seisukohad, kus toovad välja mitmeid murekohti nii looduslikust kui ka inimlikust vaatevinklist.
Ühe tuulepargi rajamine piirkonda tähendab kogukonna jaoks suuri muutusi. Paljudel juhtudel tuleb maha võtta armsaks saanud mets, rajada uued juurdepääsuteed, ehitada välja vajalikud jaamad ja paigaldada hiiglaslikud tuulegeneraatorid.
Kehtna vallavalitsuse 2021. aasta oktoobrikuu avaliku arutelu protokollis seisab mustvalgel keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) järeldus, mille kohaselt ei ole spetsialistide sõnul Kehtna ümbruses, võttes arvesse nii asustusest kui ka looduslikest elupaikadest tingitud piiranguid, tuuleparkideks sobivaid alasid. Täna, kolm aastat hiljem on aga tuul pöördunud ning samad inimesed on seisukohal, et tuuleparkide rajamine on siiski võimalik. Kuigi Kehtna valda on planeeritud mitu tuuleparki, võtame täna fookusesse suurima, T4 ala, mis hõlmab Hiie, Haakla, Vastja ja Rõue küla. Kohaliku aktiivi sõnul ka Kärpla ja Kalbu küla, juhul kui vallal on plaan rajada maksimaalse võimaliku kõrgusega tuulikud.
Tuulepargi rajamiseks on vaja vallal kehtestada detailplaneering, millele eelneb KSH uuring, mis hindab pargi rajamisega kaasnevaid mõjusid. Viimane sellekohane uuring näitab, et kavandatav T4 tuuleenergia arendusala puudutab maismaalinnustiku analüüsis tsoon ühte, kuhu üldjuhul tuulikuid kas ei planeerita või kuhu tuulikute püstitamine põhjustab negatiivset mõju. Lisaks kattub arendusala enamusosas rohevõrgustiku koridoriga. Erilist tähelepanu tuleb pöörata veel linnustikule: sellele, kuidas tuulepark mõjutaks musta toonekurge, metsist ja tetresid.
Kehtna valla ehitusspetsialist Hans-Jürgen Schumann selgitas 2021. aastal spetsialistide poolt välja öeldut järgmiselt: „Sellel koosolekul oli teemapüstitus, ehk minu küsimus hoopis selle kohta, et Kehtna aleviku ettevõtetel ei teki „otseliini“ rajamise võimalust, kuna võimalik T4 tuulepark on eeldatavasti kaugemal kui 6 km.“ Ehk Kehtna aleviku vahetusse lähedusse tuuleparki ei planeeritud. „Lähedus võib olla suhteline mõiste – kellele 100 meetrit, kellele 10 kilomeetrit,“ lisas Schumann, täpsustades veel, et pikemas KSH dokumendis on näha, et T4 osutus sobilikuks alaks tegelikult ka 2021. aastal.
Schumann tõdeb, et üldplaneeringu menetlus on tavapäraselt kodanikele mitte väga huvipakkuv selle keerukuse tõttu, mistõttu on aruteludel huvi olnud leige. Näiteks detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi eelnõu on 46 lehekülge pikk ning dokumendi maht võib veelgi pikeneda. Kuidas rääkida-selgitada keerulisi teemasid nii, et kõik kodanikud oleksid pidevalt inforuumis ja teadlikud, on ehitusspetsialisti sõnul „miljoni euro küsimus“.
„Samas on meil pidevalt infot nii palju, et seda ei suudeta tegelikkuses hoomata, see on inimlik. Ja siis juhtub nii nagu tavaliselt, saab tuletada igasuguseid demagoogilisi väiteid: varjatakse, tehakse keeruliseks, ei räägita „õigetest“ asjadest, ei kaasata jne. Info on olnud pidevalt avalik – jah, alati saaks teha rohkem ja rohkem pingutada, et kuidagi infot inimestele veel lähemale viia,“ ütles Schumann.
Vald on algatanud detailplaneeringu menetluse ja KSH, et selgitada välja võimalikud mõjud ka näiteks Kalbu ja Kärpla külas, sest eeldatavasti saavad olema tuulikud üle 250 meetri. „Täpne valik tehakse arendaja poolt, arvestades koostatava detailplaneeringu lahendusega, uuringute tulemustega, võimalike mõjudega jne. Kindlasti on tulemas veel avalikke koosolekuid. Vajadusel on võimalik kokku leppida aega vallamajas kohtumiseks ja esitada küsimusi, arutleda. Asjakohased ettepanekud võetakse arvesse. Oluline on kogukonna initsiatiiv, vajadusel võime korraldada kohtumisi.“
Roheline võrgustik ja linnustiku uuringud ei ole Schumanni sõnul tuulepargi arendamiseks välistused, vaid info, mida arvestatakse mõjude hindamisel ja leevendamisel. Millist kasu saab projektist aga vald ning millist kogukond? Schumann ütleb, et kuni 1% saadavast elektritootmise tulust tuleb kohalikule omavalitsusele. Pool sellest jaotatakse eluruumi omanike vahel, maksimaalne aastane tasumäär on 6 kuu töötasu alammäär eluruumi kohta. Teine pool vahenditest jääb valla eelarvesse.
„Üldine arvamus on, et eelkõige tuleks investeerida see tulu tuulikutest mõjutatud piirkonda. Tuleb arvestada, et selles osas tehakse volikogu tasemel ka poliitilisi otsuseid eelarveliste vahendite suunamisel.“ Ehitusspetsialisti arvates on arutelu koht, kas uute energiatootmisüksuste võimalik väljaehitamine ei arenda ka muud ettevõtlust, mis looks täiendavat lisandväärtust – maksutulu või „energiajulgeolekut“. „Küsimus ei ole nn rohepesus, vaid kui mitte midagi ei rajaks ega looks, siis kustub ühel hetkel tulevikus viimane valgus. Kust peaks saama ka meile vajalikud „tehisintellekti süsteemid“ oma energia?“
Arendusala kattub enamasti rohevõrgustiku koridoriga
Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustes on välja toodud, et tuuleenergia arendusala T4 kattub enamuses, välja arvata põhjaosa, Kehtna valla üldplaneeringus oleva rohevõrgustiku koridoriga. Keskkonnaamet on vallale esitanud 13. augustil arvamuskirja, kus toob välja, et T4 lõuna- ja idaosas arendamine võib olla negatiivse mõjuga erinevatele linnuliikidele. Kuivõrd aga ala on suur, on põhjaosas arendamine eelduslikult looduskaitseliselt võimalik.
Keskkonnaamet toob veel välja, et arenduse tegelik maht saab selguda edasises arenguetapis, kus viiakse läbi erinevaid uuringuid. Olulisima uuringuna on vaja välja selgitada planeeringualale suhteliselt lähedal pesitseva must-toonekure elupaigakasutus, sh kasutatavad toitumisalad, mille alusel saab hinnata võimalikku mõju liigile. Täpsustada tuleks vallal veel linnustiku uuringute loetelu metsise osas ning ära märgiti, et kuna suures osas on tegemist märgade metsadega, tuleks planeeringualal registreerida kahepaiksete elupaiku.
”Seega, kui tuulepargi rajamisega kaasneb oluline olemasoleva kuivendusvõrgu ümberehitamine või rekonstrueerimine või muu sarnase mõjuga ehitustegevus, palume kaaluda kahepaiksete elupaikade säilitamiseks või taastamiseks meetmete kavandamist,” seisab arvamuskirjas.
Keskkonnaameti keskkonnakorralduse büroo juhataja Helen Manguse täpsustab, et KSH programm on alles lähteülesanne, kust edasi hakatakse mõju programmi alusel hindama, misjärel peab selguma, kas antud asukohta tuulepargi rajamine on võimalik. „Keskkonnaamet saab selles osas seisukoha kujundada alles KSH aruande kooskõlastamise etapis.“
Eesti Metsa Abiks MTÜ (EMA) on samuti vallavalitsusele arvamuskirja esitanud. Juhatuse liige Helena Eenok ütles, et MTÜ on analüüsinud valla tuuleenergia perspektiivseid alasid ja leidnud, et T4 asub looduslikult kohas, kuhu tuulepargi rajamine peaks olema täielikult välistatud. ”Ala katab kahte vääriselupaika ning piirneb edelas Salavalge-Tõrasoo loodusalaga (Natura 2000), kus asub nii metsise kaitstud elupaik kui ka must-toonekure sihtkaitsevöönd,” toob Eenok välja. Naise sõnul kinnitab EOÜ (Eesti Ornitoloogiaühing) maismaalinnustiku analüüs, et tuulepargi alla planeeritud ala kasutavad nii metsised kui ka must-toonekurg oma elupaiga ja toitumisalana. ”Meile teadaolevalt on T4 ala lähedal asuv must-toonekure sihtkaitsevöönd kure poolt asustatud. Tegemist on üksiklinnuga, kes alles otsib endale kaaslast ja kohta, kus paikseks jääda, kuid sealset pesa ta külastab ning pesa on ametlikult asustatud.”
MTÜ mõjuhindaja tegeleb hetkel kure toitumisveekogude väljaselgitamisega ning kehtiva kaitsekorralduskava järgi ei tohi tuulegeneraatorid asuda lähemal kui kümme kilomeetrit kure pesapaigast. Kui on teada ka toitumispaigad, siis mitte nende läheduses ega toitumisalade ja pesapaiga vahel.
”Selline teadmine on saadud, arvestades GPS-saatjatega varustatud must-toonekurgede elupaiga kasutuse ulatust. T4 alal jääb selle haruldase linnu kaitstud elupaiga piir tuulealast 1,3 km kaugusele, mis välistab täielikult selle ala kasutuselevõtu.
Must-toonekure liigina allesjäämine on suures ohus. Meil on Eestis vähem kui sada lindu ning peame tegema ühiskonnana suuri pingutusi, et kõik olemasolevad pesakohad oleksid kaitstud ning lindudel oleks seal turvaline elada.”
Kogukond tunneb, et kaasamine on olnud minimaalne
T4 piirkonda jäävate külade esindajad saatsid vallavalitsusele ühispöördumise, kus juhitakse tähelepanu mitmele asjaolule. Kogukond toob välja Rapla maakonnaplaneeringu 2030+, kus seisab, et Raplamaale ei ole üleriigilises planeeringus ette nähtud tuuleparkide rajamist tuuleressursi vähesuse tõttu. Veel jääb kogukonnale arusaamatuks asukoha valik, kuivõrd sääraseid arendusi ei soovitata teha ei metsasele ega rohevõrgustiku alale.
Anonüümseks soovida jäänud külaelanik Priit (nimi muudetud) ütleb, et peamine mure on kogukonnal piirkonna elu- ja looduskeskkonna seisundi halvenemisega, sest arendus puudutab roheala ja metsamaastiku killustamist ning mastaapsete juurdepääsuteede ja muu taristu loomist. ”See toob kaasa paratamatu loodusliku liigirikkuse kadumise ning T4 piirkonda jäävale elanikkonnale mitmeaastase häiringu ehitustegevuse näol.”
Külaelaniku sõnul on kogukonnas arvamusi küll erinevaid, kuid tulihingelist pooldamist tuuleparkide suhtes ta kohanud ei ole. ”Kohati on suhtumine leige, et kuidas see üldse mind puudutab ja et millal see üldse tuleb ja kui nii on juba otsustatud, siis las olla ja nii edasi. Pigem ei ole suur osa inimesi endale isegi teadvustanud, kuivõrd see väga mastaapne projekt meid kõiki otseselt puudutab ja et täna on veel võimalik seda arengut kuidagimoodi suunata.”
Arendaja ja KOVi poolne kaasamine on Priidu arvates olnud minimaalne. Juttu on tuuleparkidest tehtud küll vallalehes, sotsiaalmeedias ning ühel korral raadios, kuid seda pigem sisuturunduslikus vaates. 1. augustil toimus vallamajas kiirkorras ka kaasamiskoosolek, kuid Priidu sõnul oli see puhkuste aeg ning T4 ala elanikest oli kohal heal juhul kümmekond inimest. ”Millegipärast ei ole KOV soovinud kasutada külade komisjoni, külavanemate või kogukondade esindajate abi, et kohalikke elanikke kaasata.”
Probleemkohana toovad külaelanikud pöördumises veel välja KSH erapooletuse küsimuse. ”Kuna KSH tellib KOV, maksab kinni arendaja ning viib läbi sama ekspert, kes 2021. a väitis, et Kehtna ümbruses ei ole tuuleparkideks sobivaid alasid, siis tekib õigustatud kahtlus keskkonnamõjude hindamise erapooletuses,” seisab kirjas.
Kohalikud aktivistid on võtnud plaani kaasata planeerimise protsessi sõltumatuid eksperte, et detailplaneeringu kehtestamiseks vajalik KSH arvestaks kõiki tegureid ja oleks asjakohane, ütles külade esindaja. Arvesse tuleb võtta T4 arendusalast lääne poole rajatav Rail Balticu raudteetrass ning lõuna poole planeeritavad liiva- ja kruusakarjäärid, mis laiendavad keskkonnamõju oluliselt, lisas Priit. ”Roheenergeetika varjus toimub omamoodi kullapalavik, kus suurt kasu saavad arendajad, kuid elu- ja looduskeskkonnale tekitatud kahjud jäävad aastateks kohalike kanda.”
T4 tuuleparki on Kehtna vallal kavas rajada kokku kuni 22 tuulegeneraatorit kõrgusega üle 280 meetri. Planeeringuala suurus on ca 612 ha. Kogukond toob välja, et vastavalt keskkonnatasude seadusele on otsene mõjuala üle 250 meetri kõrguse tuuliku puhul kolm kilomeetrit, mis tähendabki, et mõju piirkonda jääb ka pool Kalbu külast ning terve Kärpla küla. Kokku kõikide külade peale ca 80 majapidamist. Ühispöördumises vallale soovib kogukond, et T4 mõjualasse jäävate kinnistute elanikke teavitatakse ning kaasatakse otsustusprotsessi. Oodatakse KSH aruande jaoks vajalike uuringute paikapidavust, kaasates sõltumatuid eksperte, ning soovitakse läbi viia mõjualasse jäävate kinnistute kinnisvara hindamise ning leevendusmeetmete ja talumistasude arutelu.
Neid pannakse ju koguaeg püsti, kasu? Suur 0 !!!
Kohutav et pole veelgi saadud aru et nad on kasutud süsteemid. Holland loobus tuuleveskidest 1700ndil sest Watti aurumasina tuli. Põhjus : kui polnud tuult, polnud ka veski tegevust. Uued tuuleveskid vajavad kogu aeg toetuseks et fossiilkütte või tuumajaamad on tööl. Kui tuul rahuneb, on kohe vaja varuenergiat. Energia tootmises mingi kesk väärtusel pole vahet, elektrit on vaja toota 50 korda sekundis. Ja tuulenergia on ka pettus siin mõttes et nad veskid müüakse max energia numbritega et nüüd on 2MW veski. Fakt on et näiteks Soomes on 7000MW tuulenergiat ja homse prognoos on et toodang on alla 300MW (Finngrid). Peaks politseisse… Loe edasi »
Loodan väga, et neid juba varsti püstitama hakatakse ja käivad ka väiksed vallad ajaga kaasas, mitte ei ela kuskil nõukogude ajas paigal. Pärnumaal on juba päris võimas see värk!
Kõik on üks suur äri nagu iga asjaga. Pole need tuulikud ka keskkonna ja looma sõbralikud. Elekter ei odavnes vaid kallineb, sest me peame investeeringud kinni maksma. Paljud riigid on aru saanud nende mõtetusest.