Jõuluaeg ei oleks päris see, kui ei oleks punases kuues ja pika habemega jõuluvana. Raplamaal tegutseva jõulumehe Sveni töö ei piirdu ainult kingikoti kandmisega. Tema missioon on tuua sära laste silmadesse ja soojust südamesse.
Esmaspäeval kohtusime päris ehtsa jõulumehe Sveniga (144) Alu pargis, tema jagab kingitusi ja loob pühademeeleolu Raplamaal ja Harjumaal. Jõuluvana Sven elab tegelikult jõuluvõlumaal, kus on alati palju jõulumaagiat ning saane vedavaid põhjapõtru. Tema välimus oli nii ehe ja kena ning tõi naeratuse näole nii mulle kui ka Raplamaa Sõnumite fotograafile. Pikk kohev habe, jõulumüts, punane keep, valged kindad ning õiged jõulumehe saapad – need andsid jõuluvanale kauni ja kena välimuse.
Jõuluvana Sven usub, et jõuluvana tähendus on midagi palju enamat kui kingipaki ulatamine. “Minu jaoks on oluline luua hetk, mis jääb meelde nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kui laps silmade särades mulle salmi loeb või lihtsalt usinalt kallistama tuleb, siis tean, et olen oma ülesande täitnud,” räägib jõulumees, kes ülejäänud aastal tegeleb “kinnisvaraäriga ehituse alal”. Ta mainib, et kunagi on ta mänginud pulmades ka pulmaisa.
Jõuluvanapisiku sai ta kunagi ammu, kui sai jõuluvana mängitud oma sugulastele. “See laste ja täiskasvanute silmis olev rõõm võlus mind seda jätkama. Muidugi sain ka head tagasisidet,” räägib jõulumees.
Jõulumehe töö hakkab pihta juba detsembrikuu alguses. Sven räägib, et sellel ajal peetakse rohkem firmapidusid või lasteaiapidusid ning pered ootavad teda külla ikka detsembrikuu lõpus.
“Minu lapsed ütlevad, et nemad elavad jõuluvanaga ühes majas,” räägib jõulumees muheledes ning viitab sellele, et oma peres ta jõuluvana ei mängi, vaid käib teistes peredes südameid soojendamas ning pühademeeleolu loomas. Ta avaldab meile ka pisikese saladuse, et läheb lähipäevil Rapla maakonnas ühte kooli jõuluvana mängima, kus õpib ka tema noorem tütar. “Ta ei tohi teada saada, muidu ütleb, et ta jäi haigeks ja kooli ei lähegi,” räägib Sven muheledes.
Tööd jagub jõulukuul jõulumehele küllaga. Ta märgib, et raske haiguse tõttu, mis teda vahepeal piinas, ütles ta ära palju pühadetööd, mis hõlmasid suuremal määral ettevõtete jõulupidusid. “Mõtlesin, et teen hästi rahulikult ja külastan vaid mõnda peret. Hakkasin ükspäev üle lugema ja oligi kokku juba 40 kohta,” räägib vana. Jõulumees lisab, et see arv on tegelikult päris suur ja tööd on küllaga.
Jõulumees soovib kõigile südamele panna, et lastele ei ole vaja teha meeletus koguses jõulukinke. “Natukene raskemates oludes pered teevad ühele lapsele mitmeid kinke, ning nendes peredes, kellel seisavad luksuslikud autod maja ees, saavad lapsed vaid ühe,” seletab jõulumees huvitavat mustrit, mida ta on märganud erinevate perekondade vahel välja joonistuvat. Ta lisab, et jõukamates peredes on selged ka kõige lihtsamad viisakusreeglid, mis tähendab, et jõuluvana kuulatakse ja tähelepanu on temal.
Eesti Jõuluvanade Selts
Jõulumees Sven on olnud Eesti Jõuluvanade Seltsi liige juba kaheksa aastat. Tema ilusal punasel kuuel ripuvad jõuluvana ID-kaart, order ja saanisõiduluba, kus on kirjas, et tema võib saani ja kuni kuue põhjapõdraga ringi sõita. Need kõik kinnitavad päris jõuluvanaks olemise staatust.
Selts on asutatud 2010. aastal Tartumaa Jõuluvanade Ühenduse nime all. Seltsi eesmärgid ja põhitegevus on suunatud Eesti jõuluvanade ühendamisele ühtsesse organisatsiooni, mille kaudu tõsta jõuluvana teenuse kvaliteeti ja tagada jõuludega seotud sündmuste kõrgetasemeline teenindamine. Seltsi kaudu on võimalik ennast täiendada, koolitada, luua uusi tutvusi, leida koostööpartnereid, osaleda heategevuslikes projektides ja palju muud imelist korda saata.
„See tore selts aitab vältida turu solkimist ja meie seda ei tee,” räägib jõulumees. Ta peab selle all silmas, et kõikidel seltsis olevatel jõuluvanadel on kokku lepitud hinnad, mis on kindlates vahemikes. Kui jõulumehelt küsida, kuidas sellise seltsiga on võimalik liituda, vastab taat konkreetselt, et tuleb olla pädev.
Jõulumees Sven räägib, et Eesti Jõuluvanade Seltsis on neil ka kindlad tavad ja reeglid. “Välimus peab meil ikka olema ehe, suvaline kummik ja teksapüks jalas ei kuulu jõuluvana garderoobi,” räägib taat, kellel endal jalas vahvad pruuni värvi soojad jõuluvana saapad, mille materjal meenutab vilti.
Rõõmsad ja
siirad hetked
Ma küsisin jõulumehelt, miks talle meeldib jõuluvana olla. Ta vastas, et ülim rõõm on näha laste ja täiskasvanute emotsioone, kui tema tuppa siseneb. “Eks nad õpivad selle luuletuse ära ja kui see jõulumees tuppa astub ja kõiki tervitab, on kõigil salmid peast läinud,” seletab jõulumees muheledes. Jõulumees Svenil on alati kombeks sellisel juhul ka lapsi ja noori aidata. Ta peab silmas seda, et kui salm või luuletus hetkeks ununes, hakkab tema kõigile tuttavaid laule laulma, tantsib koos pererahvaga või aitab luuletusi lugeda.
“Ma ei ole selline jõulumees, kes istub maha ja hakkab kingitusi andma,” ütleb ta ning lisab, et pererahvale on tegevust vaja. See aitab lastel paremini kohaneda. Jõuluvana on küll paljudele lastele kauaoodatud külaline, kes toob kingitusi ja loob pühademeeleolu. Samas on ka neid lapsi, kelles suure habemega ja valju häälega tegelane tekitab pigem hirmu kui rõõmu.
“Alates sellest, kui ma tuppa sisenen, hakkan kõiki kohe harjutama ning lõpuks on kõik nii julged ja tulevad oma paki järele,” räägib jõulumees südamlikult. Tema sõnul on kõige tähtsam lapsele turvatunde pakkumine, mitte täiusliku esinemise nõudmine. Ta lisab naerdes, et on ka neid lapsi, kes julgelt kohe habemest sikutama tulevad.
Jõulumees Sven meenutab enda jaoks ühte siiramat hetke oma jõuluvana-teekonnal. Rapla jõulumaal tuli tema juurde üks armas laps, kelle poole jõulumees pöördus küsimusega, et milline on tema jõulusoov. “Ta vastas, et tema tahaks osata lugeda. Tal olid lugemisraskused,” räägib Sven südamlikult oma emotsionaalsest kogemusest.
Erinevates kodudes ja peredes ringi käies tuleb tihtipeale ette huvitavaid ja põnevaid olukordi. Ühes peres palus jõuluvana pererahva käest abi, et keegi aitaks kingitused kotist välja võtta. Jõulumeest läks abistama suur ja tugev meesterahvas, kes ulatas talle ligi 40-kilose paberisse pakitud sangpommi, mis jõulumehe käest maha kukkus. Olukord sai kenasti naljaks pööratud.
Väljakutsed, millele keegi ei oska mõelda
Jõuluvana amet võib eemalt vaadates tunduda muinasjutuline – punane kuub, kingikott ja laste naeratused. Tegelikkuses eeldab see roll aga nii paindlikkust, head huumorimeelt kui ka oskust toime tulla ootamatute olukordadega. Jõuluvana töö on täis väljakutseid, millega tuleb oskuslikult hakkama saada, sest jõuluvana ülesanne on tuua rõõmu, isegi kui olukord pole alati ideaalne.
Tihti peab jõuluvana vastama ka küsimustele, mis panevad muhelema või koguni kukalt kratsima. Laste piiritu fantaasia ja siirus toovad kaasa hetki, kus isegi kõige kogenum jõulumees peab kiiresti mõtlema ja leidma õige vastuse.
Jõulumees Sven meenutab, et mõni aasta tagasi külastas ta koolimaja, kus tema juurde tuli üks klassitäis õpilasi ning hakkas temale küsimusi esitama. See kogemus oli jõulumehe sõnul pigem ebameeldiv, sest küsimused nõudsid vastuseid vangis istumise, varastamise, naiste ja üldse liiga palju tema eraelu kohta, mis ei peaks noortele õppuritele oluline teema olema.
“Üks laps tuli minu juurde ja ütles, et tema soovib miljon eurot, rõhutades, et jõuluvana pidi kõik soovid täitma. Ma vastasin, et miljon on võib-olla vähe, aga mine vaata oma pangakontole,” räägib jõulutaat naerdes. Jõuluvana Sven mängib sellised tobedad küsimused ümber ning teeb asja põnevamaks. Laste küsimustele vastamine on jõuluvana jaoks üks lõbus ja samas keeruline ülesanne, kuid tähtis on hoida jõulumaagiat. Iga vastus peab olema pehme ja soe, sest jõuluvana ei peta kunagi, ta räägib lihtsalt natukene rohkem muinasjutte.
“Mida hilisem kellaaeg, seda rohkem kipuvad täiskasvanud mehed jõuluvanale sülle istuma, pilti tegema ja oma arust nalja viskama,” räägib jõulumees, kes peab ka sellise käitumise välja kannatama.
