Kaidi Kornak,
Täiskasvanuharidus Raplamaal ja ETKA Andras liige
Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas on pidev enesetäiendamine saanud oluliseks osaks nii tööelus hakkama saamisel kui ka isiklikus arengus. Elukestev õpe ei tähenda aga alati klassiruumi või eksameid. See võib olla ka vabahariduslikku laadi nt kursus veebis, huviring, raamat või koosõppimine kogukonnas.
15. aprillil kogunesid võrgustiku Täiskasvanuharidus Raplamaal liikmed Rapla keskraamatukogusse inspiratsiooniseminarile. Ivi Sargi, kes on täiskasvanuhariduse koordinaator Raplamaal, sõnul loovad sellised seminarid võimaluse saada osalejatel omavahel tuttavaks, arutada koostöövõimalusi ning rääkida nii rõõmudest kui ka muredest, mis parasjagu täiskasvanuhariduses laual.
Sündmuse asukoha valik ei olnud juhuslik. 2025. aastal möödub 500 aastat esimese eestikeelse raamatu ilmumisest ning nõnda toimub alates eesti kirjanduse päevast, 30. jaanuarist 2025 kuni emakeelepäevani, 14. märtsini 2026 Eesti raamatu aasta sündmusi igas maakonnas. Rapla keskraamatukogu direktor Õie Paaslepp andis ülevaate raamatukogude tegemistest – on nad ju suurimaid vabahariduslike koolitusvõimaluste pakkujaid.
Täiskasvanuhariduse arengulugu tutvustas arendusjuht Monica Marfeldt. Statistikast saab välja lugeda, et 2011. aastal osales Eestis elukestvas õppes 11,5% ning 2024. aastal oli sama näitaja 23,2%. See näitab elukestva õppe populaarsuse kasvu.
Riikide arvestuses oleme oma näitajatega kuuendal kohal, esikohta hoiab enda käes Rootsi. Samas näeme, et sõltumata tasuta hariduse võimalustest on näiteks Raplamaal suurusjärgus neli tuhat elanikku vanuses 20-64 eluaastat, kellel on vaid põhiharidus või madalam haridustase. Kuidas aga neid inimesi üles leida ja õppimise poole nügida?
Elliko Konno Eesti Töötukassa Raplamaa osakonnast andis ülevaate, milliste koolituste rahastamisel saavad nemad tuge pakkuda. Rahastatavate koolituste valikul lähtutakse Kutsekoja tööjõuvajaduse uuringutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajadusega seotud statistikast ja muust asjakohasest infost tööjõu- ja koolitusvajaduse kohta. Koolitustoetuste võimalusi pakutakse ka tööandjatele.
Kehtna kutsehariduskeskuse direktor Karmen Selter tegi ettekande teemal “Täiskasvanuharidus” kas huviharidus, hobiharidus või midagi muud?”. Kutseharidusreformi tulemusena alustab sügisest Raplamaa rakenduslik kolledž õppekohtadega Kehtnas ja Vigalas. Õppimisvõimalustega saab tutvuda kooli kodulehel ja selleks on just õige aeg.
Aasta õppijate edulood on näidanud, et õppimine täiskasvanueas on aidanud inimestel oma elu muuta. Kutsehariduskeskuse lõpetajatel on piisavalt praktilisi oskusi, teadmisi ja julgust, et soovi korral olla iseendale tööandja ja luua oma ettevõte.
Just sellist kogemust jagas ka aasta õppija 2022 Piret Svirilin. 2021. aastal lõpetas ta Kehtna KHK-s toitlustuskorralduse suurköögi koka erialal. Hetkel õpib Piret Tartu rakenduslikus kolledžis, kus omandab pagar-kondiitri kutset. Kiidusõnu jätkus tal kõikidele praktikabaasidele, sh Erasmuse välispraktikale Küprosel, millest oli valminud ka hoogne video.
2024. aasta õppijasõbraliku tööandja tiitli Eestis ja Raplamaal võitnud Höhle OÜ finantsjuht Evali Mülts rääkis oma ettekandes, et nende ettevõte toimibki ainult tänu pidevale organisatsioonisisesele õppele. Igal töötajal on soovi korral võimalus ennast arendada, sh liikuda organisatsioonis edasi. Hinnatakse ja väärtustatakse töötajaid, kes soovivad saada õpipoisist meistriks. Töötajate oskuste tase on ühtlustunud ja ettevõtte protsessidest saadakse sarnaselt aru. Töötajad on motiveeritud ja huvitatud elukestva õppe võimalustest.
Suure tööpuuduse varjus on samal ajal tööstustes suur tööjõupuudus ja oskustega töötajaid lihtsalt ei ole. Justkui tundub, et sisekoolitused ongi ainuke võimalus, samas ei anna need kutsetunnistust, mida hiljem oma CV-sse lisada.
Mida tähendab täiskasvanuharidusega tegelemine?
Tööandjatel on alati olnud suur roll täiskasvanuhariduses. Tööstustes on kallid masinad ja valest kasutamisest tekkiv viga võib minna maksma mitmeid miljoneid. Kuid kas siis ei ole ikkagi piisavalt pööratud tähelepanu ja õpetatud just neid oskusi, mida päriselt vaja on? Kas kutsehariduse reformi tuultes on kaasatud aruteludesse ka ettevõtete ja kohalike omavalitsuste esindajaid või kuidas huvitatud osapoolteni jõuda?
Juba teist aastat viidi läbi AGENDA projekt “Täiskäik”, mis on Eesti kohalikele omavalitsustele suunatud arenguprogramm ning mille eesmärk on täiskasvanuhariduse süsteemne arendamine kohaliku tasandi koostöö kaudu. Lugedes valdade arengukavasid, on justkui hästi läinud, kui leiad ühe lause ka täiskasvanuhariduse kohta. Kohalikul omavalitsusel puudub seadusest tulenev kohustus tegeleda täiskasvanuharidusega. Mida aga tegelemise all mõeldakse?
Ilmselgelt saab just kohalik omavalitsus olla see vahelüli, kes loob ühise dialoogiruumi ja võimaluse kohalikele tööandjatele, mis on seotud oskustöötajate puudumisega või tasemeõppega, ja vahendada väljakutseid. Selline tegevus aitab omakorda seista oma piirkonna koolitusasutuste säilimise eest ja prioritiseerida õppekavasid, millel on piirkonniti vajadus.
Programmi on tänaseks läbinud 26 kohalikku omavalitsust 79-st. Need on päriselt huvitatud kohalike elanike ja ettevõtjate võimestamisest. Raplamaalt osales projektis Kohila vallavalitsus. Haridusnõuniku Kalle Uusmaa sõnul keskenduti piloteerimise kavandamisel sellele, kuidas koos eri osapooltega liikuda ühise hea tava kokkuleppimise suunas, mis kujundaks ja tugevdaks võrgustikku ja määratleks rollid täiskasvanuõppe edendamisel.
Selle sammuni ei ole veel jõutud, kuid lähiajal plaanitakse teha kodulehele eraldi täiskasvanuharidusalane jaotus ning toetada kohalikke eestvedajaid, tegijaid läbi osalemise, info levitamise ja tunnustamise. Programmi lõpetamine oli 24. aprillil Keila kultuurikeskuses.
Täiskasvanu õpib ikka selleks, et oma igapäevase eluga hakkama saada ja oma elujärge parandada. Õppimine ei lõpe aga kunagi – see lihtsalt muutub koos meiega.
ETKA Andras kutsub üles esitama kandidaate täiskasvanuhariduse tunnustuskonkursile – aasta õppija, õpitegu, õppijasõbraliku tööandja ja koolitaja nominatsiooni tuliusinaid tegijaid. Anna tublidest kandidaatidest märku 1. juuniks. Täiskasvanud õppija nädala (TÕN) traditsioon sai alguse 1998. aastal. See on iga-aastane täiskasvanuhariduse populariseerimise sündmus.
