Apteeker selgitab: reisiapteeki ei tohi autos pikemat aega hoida

Suvel tõmbavad meid kohad, kuhu teistel aastaaegadel töö või muu rutiini tõttu jõuda ei pruugi. Mõni soovib näiteks jaanidel avastada meie kaunist Eestimaad, teised tormavad aga Vahemere äärde. Igal juhul nõuab reisiks valmistumine põhjalikku eeltööd, mille hulka kuulub ka kõikidele kiiretele tervisemuredele leevendust pakkuva reisiapteegi komplekteerimine, sest õnnetus ei hüüa tulles. Mis esmaabivahendeid võtta, mida jätta, et kohvrisse mahuks ka lisapaar ujumispükse?

Reisiapteeki tuleb kokku panna vastavalt käesoleva suve iseloomule, kuid üldjoontes leiab Tõrva Benu Keskapteegi proviisor Virge Sokk, et valmis tuleks olla putukahammustusteks, marrastusteks, kriimustusteks, kuid nii päikese- kui ka olmepõletusteks, viimast võib ootamatult ette tulla näiteks grillimisel. “Eesti suvi toob meile tihti vihmasemaid ja jahedamaid ilmasid, mistõttu pole sugugi üllatav, kui apteeki tuleb südasuvel inimene, keda kimbutab kurguvalu, nohu või köha,” sõnab apteeker.

“Just seetõttu on ühe korraliku reisiapteegi võlusõna universaalsus,” räägib Benu Tõrva Keskapteegi proviisor Virge Sokk. Apteekri sõnul on kõige olulisem lähtuda pere vajadustest. “Olemas võiks olla valuvaigisti, päikesekaitsevahend, kindlasti mõni haava puhastamiseks mõeldud vahend, sidemed, plaastrid, liiga ei tee ka villiplaastrid,” loetleb Sokk. Proviisor Sokka sõnul on oluline valmis olla ka erinevateks kõhuhädadeks, mille esinemine suvisel grilliõhtul sõltub tõsiselt grillmeistri oskustest. Sobiva ravimina nii kõhulahtisuse kui ka oksendamise vastu toob ta välja Enterosgeli.

Väikelastega reisivate perede jaoks on lisaks eelmainitule Sokka sõnul olulisteks toodeteks putukatõrjevahend, putukahammustuste leevendaja, päikesekaitsevahend ning ka niisked salvrätikud, sest need abivahendid aitavad säilitada vanemate meelerahu.

Maale või välismaale sõites tuleb arvestada võimalustega, mida sihtkoha taristu pakub. Tihtipeale pole paljude maakohtade apteegid igapäevaselt lahti, mistõttu võib juhtuda, et kergema esmaabi saamine kujuneb ootamatult keerukaks. Ka mõningais Lääne-Euroopa riikides on apteegid pühapäeviti kas kinni või on avatud vaid piiratud tunde. “Sellisel juhul tuleb kindlasti ravimite ja esmaabivahendite vajadust kriitilisemalt hinnata,” rõhutab proviisor Sokk. “Kroonilistel haigetel tuleks kindlasti läbi mõelda, kas retseptiravimeid jagub varuga, juhuks kui peaks esinema reisitõrge või muu ootamatu olukord,” lisab ta.

Kindlasti on mugav autos hoida varu erinevatest ravimitest, mida Eestis või isegi Euroopas autoga reisides vajadusel kasutada, kuid Virge Sokka sõnul on see lähenemine vale, isegi ohtlik. “Ma ei soovitaks autos üldse ravimeid hoida. Kuumus, niiskus, külm – need kõik on ravimitele ebasobivad säilitamistingimused,” toonitab proviisor. “Samuti juhin tähelepanu sellele, et ravimeid ei tohiks säilitada aknalaual, kus need võivad jääda päikese kätte. Ravimid vajavad toatemperatuuri ja normaalset õhuniiskust. Parim on neid hoida kapis või sahtlis, sest osa retseptiravimeid on temperatuuri ja valguse suhtes eriti tundlikud,” ütleb apteeker kokkuvõtteks, tuues välja, et autoga sihtkohta saabudes tuleks ravimid endaga masinast kindlasti kaasa võtta.