Triin Reitalu,
Tartu Ülikooli ajaloolise taimeökoloogia kaasprofessor
Just praegu õitseb Eesti poolvarjulistes metsades ja puisniitudel meie üks pilkupüüdvamaid haruldusi – kaunis kuldking. Tema kollane “king” ja selle tumevioletsed “paelad” muudavad ta loodushuviliste seas hinnatud vaatlusobjektiks.
Kuldkinga jaoks on suurim oht elupaikade kadu ning seetõttu on ta paljudes Euroopa riikides väljasuremise äärel. Näiteks Inglismaal on säilinud vaid üks looduslik populatsioon.
Eestis kasvab kuldking lubjarikastel muldadel, eelistades poolvarjulisi kasvukohti nagu hõredad loo-, salu- ja laanemetsad, puisniidud ning metsaservad. Ta ei talu täisvarju ega täisvalgust, ning kõige soodsamad on kasvukohad, kus taimedeni jõuab umbes veerand täisvalgusest.
Eestis on teada üle tuhande kuldkinga leiukoha, millest enamik paikneb Saaremaal, Harju- ja Raplamaal. Samas on paljud populatsioonid väikesed, vaid üksikute isenditega, ning võivad sobivate tingimuste kadumisel kergesti hävida.
Kaunis kuldking kuulub Eestis II kaitsekategooria liikide hulka. Peamiseks ohuks on kasvukohtade kinnikasvamine: näiteks noorte kuuskede tihe järelkasv puisniidul või salumetsas. Samuti ei pea kuldking vastu lageraiejärgses tihedas noores võsas.
Kas pärandkoosluste taastamine võib kuldkinga ohustada?
Puisniidud, alvarid ja teised pärandkooslused on sajandite jooksul kujunenud mõõduka inimtegevuse ja looduse koosmõjul. Neid on kujundanud traditsiooniline niitmine ja karjatamine. 20. sajandi teisel poolel, kui selline majandamine hääbus, on enamik pärandkooslusi kinni kasvanud.
Poollooduslikud pärandkooslused on elupaigaks paljudele avamaastike taime- ja loomaliikidele. Seetõttu on nende koosluste säilitamine ja taastamine Eestis prioriteet. Taastamise käigus võetakse maha võsa ja juba kasvama hakanud noor mets ning aladel hakatakse uuesti niitma või karjatama.
Taastamistööd – võsa ja puude eemaldamine, maapinna osaline tasandamine, kändude freesimine – on paratamatult tugevad häiringud. Õigustatult võib tekkida mure, kas ja kuidas erinevad liigid, sealhulgas kaunis kuldking, taastamistööd üle elavad.
Teadusuuringud: mõõdukas valgus soosib kuldkinga paljunemist
Mitmed teadusuuringud näitavad, et mõõdukas valgus on kuldkinga edukaks kasvuks ja paljunemiseks oluline. Soodsaimad on kasvukohad, kus taimededeni jõuab umbes veerand täisvalgusest. Poolas läbi viidud uuringus leiti, et õite arv suurenes märkimisväärselt, kui kasvukohast eemaldati 25–50% puudest. Samas need mõjud kadusid kiiresti, kui majandamist ei jätkatud ja puuvõrad uuesti valgust varjama hakkasid.
Komi Vabariigis tehtud uuring näitas, et seemnetega paljunemine oli edukaim elupaikades, kus puuvõrade katvus jäi alla 65% – valgust jõudis taimeni piisavalt, kuid liigset kuivamist ei tekkinud. Kõige paremini mõjub kuldkingale valgusrikas, kuid mitte täiesti lage kasvukoht. See kinnitab, et puisniidud on kaunile kuldkingale igati sobivad kasvukohad ja puisniitude taastamine võib liigi seisundit pikaajaliselt parandada.
Pärandkoosluste taastamise positiivne mõju
Hea näide on 2014-2019 LIFE projekt “Elu alvaritele”, millega taastati 2500 hektaril alvareid ehk loopealseid. Muhu loopealsetel olid esimestel aastatel pärast taastamist suisa tuhandete kuldkingade väljad. Botaanik Kadri Tali sõnul on hilisematel aastatel kuldkingad päris lagedatelt alvarialadelt mõnevõrra taandunud ja esinevad ohtramalt poolvarjus põõsaste ümbruses, ent üldine mõju liigile on olnud kindlasti positiivne.
Sarnaselt on lootust, et praegu käimas olev puisniitude taastamise projekt “PuisniiduLife” (WoodMeadowLIFE), mille käigus Eestis taastatakse ligi 500 hektarit puisniite, mõjub kauni kuldkinga populatsioonidele hästi. Kui teadaolevates kasvukohtades kavandatakse taastamistöid hoolikalt, saab kuldkinga kahjustamist vältida. Loodame, et mõne aasta pärast on meie värskelt taastatud puisniitudel võimalik imetleda kaunite kuldkingade õitemerd.
Projekti “PuisniiduLife” eesmärkide ja tegevustega saab tutvuda nii kodulehe (keskkonnaamet.ee) kui ka Facebooki lehe “Eesti pärandniidud” vahendusel.
Projekti on kaasrahastanud Euroopa Liit. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski üksnes autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või CINEA seisukohti. Euroopa Liit ega toetuse andja ei vastuta nende eest.
