Reelika Vaabel, RAEK-i projektijuht
16.-17. juunil suundusid Raplamaa ettevõtlusalade esindajad, kelle hulgas Kehtna, Rapla, Kohila ja Märjamaa valla, Raplamaa Omavalitsuste Liidu ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) arendusinimesed, lisaks mõned ettevõtjad, Lõuna-Eestisse.
Pikal teekonnal võeti esimeseks sihtkohaks Suure-Jaani, kus vallavanem Karel Tölp tutvustas Põhja-Sakala valla ettevõtluskeskkonda ning Suure-Jaani ettevõtlusala. Tegemist on 12 aastat tagasi Euroopa Liidu toel välja ehitatud tööstusalaga, kus tänaseks on kõik kinnistud müüdud. Ometi ei ole ala väga hästi käima läinud, ehk reaalselt kasutuses olevaid kinnistuid on vaid kolm. Ilmselt tuleneb see nii mitte eriti atraktiivsest asukohast kui ka majandusoludest tervikuna.
Samuti puudus kinnistud soetanutel investeerimiskohustus, erinevalt Võru linna initsiatiivil kümmekond aastat tagasi ehitatud Võrusoo tööstusalast, kus nelja aasta jooksul oodati ettevõtjalt nii hoone ehitamist kui ka töötajaskonna kaasamist. Järgmisel aastal saab näiteks ühel kinnistuomanikul etteantud aeg täis, kuid hetkel veel tegevusi ei ole. Sellisel juhul on Võru linn saatnud sõbraliku märgukirja. Kui ikkagi tähtajaks tingimusi ei täideta, võib tähtaega pikendada, kuid oluliselt karmimatel tingimustel.
Võrusoo tööstusala väljaehitamisel rakendati Euroopa Liidu tuge, lisaks oli tegemist väga soodsa asukohaga Võru linna ääres, vahetus läheduses paiknesid kõik kommunikatsioonid.
Võrus külastati veel teistki ettevõtlusala, Võrukivi Tehnoparki, mille kommunikatsioonid valmisid samuti Euroopa Liidu toel ja koostöös erasektoriga. See ala on tänaseks täielikult realiseerunud ja on investeeringuid igati õigustanud. Jällegi võttis seegi aega kümme aastat.
Suure-Jaanis külastati veel liimpuidu ettevõtet VinCom OÜ, mis kuulub samasse kontserni Keavas asuva Vindor OÜ-ga. Piirkonna olulist turismiobjekti, Suure-Jaani Tervisekoda, kus asub veekeskus, tutvustas sealne juhataja Indrek Palu. Tegemist on Põhja-Sakala vallale kuuluva asutusega, mille maksude- ja amortisatsioonieelne kasum oli eelmisel aastal esmakordselt positiivne. See oli nüüdseks neli aastat ametis olnud juhataja oluline sihtmärk.
Tema sõnul mängib selles olulist rolli mitme rentniku olemasolu, samuti kooliujumine ning selle mahu suurenemine kohalike omavalitsuste kaasabil. Edaspidi oleks tema hinnangul suureks abiks majutuskohtade loomine Tervisekojas, kus on võimalik teatud ruumid väikesteks külaliskorteriteks ümber ehitada.
See vajab aga kohaliku omavalitsuse otsust, mis ei pruugi nii lihtne olla. Just liigset kammitsetust arendustööde elluviimisel tõi juhataja esile. Abiks oleks asutuse tegevuse üleviimine sihtasutuse alla, millega on ka alustatud.
Teekond jätkus Antsla suunas Kobela tööstusalale, mis samuti 10 aastat tagasi valla initsiatiivil Euroopa Liidult tuge sai, kuhu kolis metalliettevõte Baltic SteelArc. Nende tehas valmis viis aastat tagasi ja on tänaseks juba pisut väikseks jäänud. Samas on ettevõttel vaba naaberkinnistu, mis ettenägelikult juurde osteti. Ettevõttes töötab 47 inimest, kellest enamik tuleb ümbruskonnast ja kümmekond on renditööjõud.
Antsla valla ettevõtlus- ja elukeskkonda tutvustas vallavanem Avo Kirsbaum. Tema sõnul on ettevõtlusalade väljaehitamise toetamine vajalik, sest vastasel juhul ei suuda piirkonda uusi ettevõtteid meelitada. Samas nentis ta, et pigem laienevad arendatud aladele juba olemasolevad ettevõtted ja uute leidmine väljastpoolt on ikkagi keeruline. Tulevikku vaadates plaanitakse osaleda tulevases Euroopa Liidu toetusmeetmes Võrumaa Arenduskeskuse eestvedamisel, et järgmist vallale kuuluvat maad ettevõtluseks väärindada.
Kohtumisel vallavanemaga osales ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse regionaalne investorkonsultant Asso Uibo, kes tutvustas Kagu-Eesti ettevõtluskeskkonda ning välisinvesteeringuid. Ka tema sõnul investeerivad piirkonda ennekõike juba olemasolevad ettevõtted, kuid tema hinnangul peab ka nende jaoks investeerimiskeskkonda atraktiivsemaks muutma. Uibo aitab sealjuures leida sobilikke käimasolevaid toetusmeetmeid ning vajadusel abistab investeeringu asjaajamisel kohalikul tasandil.
Raplamaa delegatsioonil õnnestus külastada Kagu-Eesti Innovatsioonikeskuse KEIK uhiuut inkubatsiooni teenindus- ja tootmishoonet, mis mahutab kuni 17 rentnikku ning pakub neile kiiret tuge ning koostöövõrgustikku üle kogu Eesti.
KEIK-i juhi Anita Hoole sõnul on aastate jooksul toetatud sadade alustavate ettevõtjate ponnistusi ettevõtlusega alustamisel, olgu selleks siis tootmise või teenindamise valdkond. 2000 m2 uuel ja moodsal hoonel on palju huvilisi. Pärast kasutusloa saamist sõlmitakse kohe esimesed lepingud.
Puidu Kompetentsikeskus Tsenter üllatas oma nutikate lahenduste ja võimalustega nii ettevõtetele kui ka õpilasfirmadele. Ülevaate maja ja keskuse toimimisest andis arendusjuht Jörgen Dobris, kelle asjatundlikkus tekitas osalejates palju huvi ning küsimusi. Näiteks puidu vastupidavuse testid ilmastikutingimustele ja uudsed taaskasutusmaterjalid tetrapakkidest või tekstiilist.
Peamiselt puitmööbli tootjaid koondava Lõuna-Eesti Puiduklastri tegevusi tutvustas klastri tegevjuht Hille Lillemägi. Poolsada ettevõtet koondav organisatsioon pakub neile erinevaid võrgustumise võimalusi ja koostööplatvorme, samuti ühiseid messikülastusi välisriikidesse. Kuna tegu on projektipõhise tegevusega, on vajalik iga paari aasta tagant uut rahastust taotleda.
Õppereisi lõpetas visiit Võrumaa Arenduskeskusesse, kus ettevõtlusvaldkonna suunajuht Kaido Palu tutvustas käimasolevaid projekte ning uute algatuste ideid. Näiteks kavatsevad kolm maakonda – Võru-, Põlva- ja Valgamaa – osaleda ühisprojektis umbes 9 ettevõtlusala taristu ehitamisel. Sinna juurde kuuluvad toetavate tegevustena turunduse elluviimine ja nähtavuse parandamine.
Õppereisi kavandades võeti teadlikult eesmärgiks vältida n-ö pealinnaregioone (Tallinn, Tartu), kus ettevõtlus edeneb iseenesest. Soov oli näha piirkondi, kus ollakse pigem turutõrkeolukorras ja tuleb leida nutikaid lahendusi ettevõtluse soodustamiseks. Kahe päeva jooksul külastatud objektide ja kümnete arutluste käigus vastuvõtjatega jõuti paljuski tõdemusele, et läbimõeldud avaliku raha ning toetuste kaasamise abil on võimalik ettevõtluse käekäiku mõjutada. Reeglina võtab see aga aastaid ja võib tunduda raiskamisena, seda enam, et vahetuvad poliitikud ja nende nägemused regionaalsest arengust.
Õppereisi korraldas RAEK Euroopa Liidu projekti „Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond“ toel.
