Helerin Väronen,
Rapla keskraamatukogu
Rapla keskraamatukogu on osalenud nüüdseks neljal aastal Erasmus+ täiskasvanuhariduse õpirände projektides “Raamatukogutöötajate pädevuse suurendamine täiskasvanuhariduse valdkonnas”. Varem on käidud Taanis Aarhusi raamatukogudes, Sloveenias Maribori raamatukogudes, Poolas Żory raamatukogus ning tänavu 13.-17. oktoobrini viis õpiränne Austriasse Dornbirni raamatukogudesse.
Õpirändes osalesid direktor Õie Paaslepp, kultuurikorralduse spetsialist Irina Vahtra, raamatukoguhoidjad Helerin Väronen ja Kaja Tammar ning komplekteerimisjuht Tiina Talvet.
Seekordsel õpirändel oli kolm eesmärki. Esiteks raamatukogude töökorralduse ja ruumilahenduste tundmaõppimine, teiseks kogukonna kaasamine ja koostöö edendamine ning kolmandaks digitaalsete oskuste arendamine ja integreerimine raamatukogu töösse.
Dornbirni raamatukogu: modernne, suur ja auhinnatud
Kuna Rapla keskraamatukogu ootab ees renoveerimine, pakkus meile erilist huvi just see, kuidas on lahendatud 2020. aastal valminud Dornbirni raamatukogu ruumiplaneering ja funktsionaalsus. Kolmekorruseline hoone asub koolide vahetus läheduses. Raamatukogu on pälvinud Austria kultuuriministeeriumi „Aasta raamatukogu 2025“ tiitli ning mitmeid arhitektuuriauhindu.
Raamatukogu tõesti tõmbab pilke, eriti just efektne fassaad oma suurte akendega, mille ees päikesekaitseks keraamilised plaadid, mis meenutavad riiulis olevaid raamatuid ja mida on kokku lausa 7714 tükki! Raamatukogus on palju avarust, riiulitel on raamatute vahel õhku, mis võimaldab rohkem väikseid väljapanekuid teha, muutes raamatuid nähtavamaks.
“See raamatukogu on hea näide sellest, kui oluline on tegelikult arhitektide ja hoone kasutajate ning teenuse tarbijate vaheline koostöö. Arhitektil võib olla suurepärane mõte, kuid see lahendus ei pruugi olla lõpuks mõistlik,” sõnas Vahtra, tuues välja kohati ebapraktilise valguslahenduse, staatilised riiulid ja ebamõistliku ruumiplaneeringu (ürituste jaoks kasutatakse pärast tööpäeva fuajeed ja näituste pind praktiliselt puudub).
“Kogu selle nelja Erasmuse aasta peale tuli just Dornbirnis esile see, et meil on mõned asjad paremini. Me ei pane seda alati tähele ja seepärast tulebki vahepeal ära käia, et seda mõista,” sõnas Vahtra, mõeldes nii ruumide funktsionaalsust kui ka teenuste kättesaadavust. Näiteks RVL (raamatukogude vaheline laenutus), mis meile on nii tavapärane, Dornbirnis puudub, kuigi harukogusid on neil linnas mitu. Samuti pole neil raamatukappe, kust endale sobival ajal raamatud kätte saab.
Väikesed inspireerivad ideed
Väikestest asjadest, mida Rapla keskraamatukogus saaks üle võtta, toodi välja seisma jäänud riidest kottide sahtel, mis mingil määral Raplas ka toimib. Vajadusel on mõni kott lugejale pakkuda, kuid Dornbirn näitas, kuidas seda annab veel paremini lahendada. Mõningast tõuget võivad Dornbirnis käigust saada ka üritused, näiteks toimib Dornbirni raamatukogus kudumisklubi ja Raplas võiks olla amigurumi-tehnikas heegeldamise töötoad, kuna juhendaja oleks siinkirjutaja näol oma töötajate seast võtta.
Kõik õpirändel osalejad nentisid, et hästi palju oli Dornbirni ja Rapla raamatukogu töös sarnasusi, kuigi linnad on mastaabilt väga erinevad. Kuid on ka mitmeid erinevusi. Näiteks tuleb lugejakaardi eest Dornbirnis maksta täiskasvanul 29, lapsel 9 ja perekonnal 36 eurot aastas. Samuti jääb meile natuke kaugeks Dornbirni raamatute üksikasjaline liigitussüsteem ja kirjeldamine ning raamatute komplekteerimine. Meil on komplekteerijad need, kes vastutavad raamatute raamatukokku jõudmise eest, aga seal ostab raamatukoguhoidja, kes vastava liigiga tegeleb, ka raamatupoest raamatu.
“Mis minule meie raamatukogu tööga võrreldes väga silma jäi, oli see, et paljud said käia poole kohaga tööl,“ ütles Õie Paaslepp. Töötajate arv Dornbirnis on vaid veidi suurem kui Raplas, mis piirab silmnähtavalt seal pakutavate teenuste arvu. Silma hakkas kollektiivi vanus. Seal on palju noori töötajaid. Direktor Johanna Baumgartner sõnas selle kohta, et uus ja moodne töökeskkond on seda viimastel aastatel soosinud, et just noored tahavad neile tööle tulla.
Kogukonna kaasamine ja digiteenused
Kogukonna kaasamise üks suurimaid näiteid on Dornbirnis vabatahtlike kaasamine, nii ürituste korraldamises (näiteks lugemisklubide ja lauamänguõhtute eestvedajatena) kui ka harukogude töös, kuid see töövorm hakkab vaikselt väsimuse märke näitama.
Hea näide kogukonna kaasamisest on raamatukogus toimuv keeleõpe ja sellega seotud üritused (keelekohvik, raamatuklubid), kus keeleoskuse nõue on võimalikult madalaks viidud, et inimesed julgeks tulla õppima ja suhtlema. Kogukonna kaasamise hea näide on ka hiljuti raamatukogus toimunud (välismaal) keelatud raamatute näitus, mille koostasid kaks õpetajat koos oma õpilastega. Projekti pidulik lõpetamine oli samuti raamatukogus ja leidis kajastamist kohalikus lehes.
Üks meie eesmärke oli ka digiteenustega tutvumine, kuid selle puhul nentisime, et Rapla töötajad puutuvad palju rohkemate ja erinevamate digiprobleemidega kokku. Dornbirnis saavad inimesed abi digiteenuste osas, mida raamatukogu ise pakub. Seal on omavalitsus hankinud ligipääsu äppidele ja programmidele, mille kaudu ajakirju ja lehti lugeda, filme vaadata jne. Lugejakaardiga saab lugeja õiguse kasutada raamatukogu digitaalseid teenuseid ja nendes toimetamise abistamiseks on kord nädalas raamatukogus digikohvik, kuhu igaüks saab tulla ja abi küsida. Sellist abi nagu meil, näiteks lukustunud telefoni avamist või internetipangas arvete maksmist, Dornbirni raamatukogu ei paku.
Olime veidi mures, kuidas meie ja vastuvõtja keeleliselt hakkama saame. Tegelikult suutis iga töötaja, kellega kokku puutusime, oma töö sisust rääkida väga heas inglise keeles. Kõik töötajad olid rõõmsameelsed, avatud, külalislahked, soojad ja abivalmid, mis tegi meie Austrias viibimise eriti meeldivaks ja meeldejäävaks.
Osalesime mõningatel raamatukogu üritustel. Näiteks Sabine korraldatud muinasjutuõhtul, Gabriele juhendatud kudumisklubis ja Veronika juhitud digikohvikus. Samuti saime Silvana abiga katsetada lühimultika tegemist Slow Motion Studio äpi abil ja koos Kariniga külastada kahte harukogu.
Austrias käik laiendas kõikide osalejate silmaringi, andis uusi mõtteid ja impulsse teha üritusi, mis juba ammu mõtetes. Saime aru, kui hästi meil on oma teenuste pakkumisega ja mida silmas pidada maja renoveerimisel.
