Raplamaa aasta küla tiitlile kandideerivad sel aastal Lelle alevik Kehtna vallas, Sutlema küla Kohila vallas, Loodna küla Märjamaa vallas ja Purku piirkonna külad Rapla vallas.
Raplamaa Partnerluskogul, kes aasta küla valimist korraldab, on kujunenud traditsiooniks mitte piirduda aasta küla kandidaadiks esitatud külade puhul ankeetidega, vaid hindamiskomisjon vaatab kõik külad oma silmaga üle. Seekordne hindamiskomisjoni ringsõit oli 30. oktoobril.
Lelle
Lelle on meeldivalt kompaktne alevik. Isegi väga lühikesel jalutuskäigul hakkavad silma korda tehtud ilusad suured ja vanad puumajad ning hilissügiselgi kaunid lillepeenrad. Väga uhke on raudteejaamas asuv kogukonna rajatud lillepeenar, mille eest kohalikud hoolitsevad. See avaldas muljet ka Edelaraudteele, nii et ettevõte jättis raudteeremondi käigus vana perrooni alles säilitamaks lillepeenart.
Raudteejaama viivale Sputniku tänavale on aga kogukond istutanud mahavõetud pärnaallee asemele uue – kahel pool teed kasvavad nüüd noored kased, pihlakad, kirsid, pärnad. Istikud osteti osalt inimeste annetuste, osalt vallalt saadud toetuse eest. Sellel sirgel tänaval on viimasel viiel aastal läbi viidud populaarset ja osavõtjaterohket laste rattarallit ehk „Sputniku sõitu”.
Lelle elanike aastatepikkune soov saada alevikku ühisveevärk ja -kanalisatsioon on samuti sel aastal vähemalt osaliselt täide viidud. Piirkonna elujõust annab tunnistust seegi, et eelmisel aastal avati alevikus toidupood.
Uduvihmasel hommikul võtsid meid jalgpallistaadioni kõrval asuval külaplatsil vastu MTÜ Meie Lelle Selts esindajad Anette Ross, Tiina Valinu ja Tambet Valinu, kellega liitusid rahvamaja ja raamatukogu juhataja Mariina Madisson ning MTÜ FC Lelle esindaja Tõnu Lillsaar.
Külaplatsile rajab FC Lelle talviti hokiväljaku – ainsa sellise väljaku maakonnas, kus on peetud isegi maakonna meistrivõistlusi jäähokis. Rohu peale liuvälja tegemine võtab aega paar nädalat, rääkis Lillsaar, ja sel aastal, kui õiget talve polnudki, ei tulnud ka hokiväljakut. FC Lelle, mis alustas jalgpalliklubina, on üha rohkem jäähoki poole kaldu ning unistab korralikust betoonpõhjaga hokiväljakust.
2018. aastast on FC Lellel oma klubihoone kunagises Lelle rahvamajas. 1958. aastal vanadest küünilaudadest ehitatud hoone oli kümmekond aastat tagasi nii halvas seisus, et päästa ja renoveerida suudeti pool maja, teine pool tuli lammutada. Lisaks klubiliikmetele saavad neid ruume kasutada ka teised soovijad.
Rahvamaja ja raamatukogu asuvad Lelle endises, 2009. aastal suletud koolimajas. Selles avaras hoones tegutseb veel Kehtna lasteaia Lelle rühm. Maja erinevaid osi ühendavas koridoris on seintel vanad fotod Lellest. Maja taga haljasalal on vanaaegset koolipinki meenutav mälestuspink kunagisele koolimajale.
Rahvamaja ja raamatukogu juhatab Mariina Madisson, kelle kohta teised ütlevad, et tema toob Lelle inimesed kokku. Rahvamajas korraldatakse väga erinevaid sündmusi ja tähistamisi. Näiteks on mälumängu mängitud juba 12 hooaega. Majas on improviseeritud jõusaal, kuhu treeningseadmeid on toonud kohalikud inimesed. Seal on ka mängude ruum ja köök, kus saab näiteks kokakoolitusi läbi viia. Samuti on võimalused loodud turvaliseks kogunemiseks hädaolukorras. Soetatud on gaasipliit ja toidutermosed ning ühendada saab generaatori.
Kolmapäeviti saavad majas kokku eakad, neljapäev on noorte päralt. Anette Rossi sõnul pakuvad noored ise ideid, mida teha. Noorte Neljapäevad pälvisid 2024. aastal Kehtna vallas aasta noortevaldkonna teo tunnustuse.
Purku
Purku piirkonna neljas külas – Purku, Valli, Põlma, Vahakõnnu – elab kokku umbes 326 inimest. Piirkonnas tegutseb neli MTÜ-d: Purculi, Eesti Huumorimuuseum, Jerwakant (Rait Talvik) ja Purku Keskus. Kohalikku ellu lisavad värvi veel osaühingud Järvakandi Mõisa Küün (Ülle Seervald) ja Valgusmaja (Helen Sarapuu).
Ühiselt arendatakse piirkonna turismipotentsiaali, kasutades ära ajalugu – Valli külas asus Eesti väidetavalt kõige ilusam klassitsistlikus stiilis Järvakandi mõisa peahoone. Kuigi peahoonest on alles vaid maalilised varemed, mis on nüüdseks võsast välja raiutud, koosnes mõisakompleks 22 hoonest ja osa neist on kasutuses või vähemalt heas korras.
Lähikonda jääb Tõrasoo looduskaitseala oma orhideedega. Piirkonnast on pärit mitmeid tuntud inimesi, kelle elu ja tööd soovitakse rohkem esile tõsta. Ja Purkus asub ka Eesti ainuke huumorimuuseum. Euroopas on üldse vaid kümmekond huumorile pühendatud muuseumit.
Kohtusime Helen Sarapuu, Rait Talviku ja Ülle Seervaldiga Purku saja-aastasesse endisesse meiereisse paar aastat tagasi rajatud puhkekeskuses ehk Valgusmajas. Selles romantilises maakividest ehitatud hoones võttis külalisi esimesena vastu sarmikas perekoer Ramsi kui kehastunud külalislahkus ise.
Helen Sarapuu on Purkus elanud 2023. aastast. Valgusmajas pakub ta majutust ja toitlustust ning kohta koolitusteks või puhkuse veetmiseks. Grupid, kes seal käivad – olgu need pangatöötajad või puhkpilliorkester –, külastavad siis ka ümberkaudseid huviväärsusi.
Ülle Seervald omandas kümme aastat tagasi endise mõisa küüni. Algul selleks, et oma hobuste jaoks heina hoida. Kaks aastat hiljem, kui küün oli korda tehtud, oli see nii ilus, et nüüd peetakse seal pulmi ja sünnipäevi, toimuvad laadad, kontserdid ja stiilipeod. Osaletakse avatud talude päeval ja Järvakandi kodukohvikute päeval.
Küüni sündmustele on alati oodatud ümberkaudsed lapsed ja Ülle soov on teha Valli küla bussipeatusesse koht, kus lapsed saaksid koolist tulles aega veeta.
Valgusmaja asub kooli pargi kõrval, mis veel kümmekond aastat tagasi oli looduskaitse all. Parki on rajatud tantsuplats, korvpalliväljak ja välijõusaal. Kunagise rahvamaja asukohta tähistab lillepeenar.
Läbi pargi jalutades jõuab 19. sajandi lõpus koolimajaks ehitatud hoone juurde. Kool lõpetas tegevuse 2009. aastal, praegu on seal raamatukogu ja Kabala lasteaed-põhikooli Purku lasteaiarühm. Purku haruraamatukogu töötaja Heidi Pregel on pälvinud külasõbra tiitli, sest aitab eakatel nutiriigis toime tulla ja korraldab lastele erinevaid üritusi.
Selles sopilises hoones on kodu leidnud ka Eesti ainus huumorimuuseum ja selle ees asub mälestuspink Linda Rausile. Pargis asub ka 2017. aastal taastatud Vabadussõja mälestussammas, mille juurde istutati eelmisel aastal talgute korras põõsaid.
Kõik Purkus tegutsevad ettevõtted ja ühingud toetavad üksteist ja teevad koostööd. Ehk ühed pakuvad sündmusi ja meelelahutust, teised toetavad öömaja ja toitlustamisega.
Loodna
Loodna on väike küla, seal elab vaid 57 inimest. Kuid küla on tuntud mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas. Eestis on Loodna paaril viimasel aastal tuntust kogunud kantrikülana, aga rahvusvahelist kuulsust on toonud piibumeister Raimo Ribergi luksuslikud käsitööpiibud.
Pärastlõunaks, kui komisjon Loodnale jõudis, oli ilm muutunud üpris vesiseks. Sadas tihedat peenikest vihma, kuid teejuhi Kairid Rassi energia ja rõõmus meel hoidsid tuju üleval.
Vahest tuntuim ettevõte Loodnal on Juurimaa Tall OÜ Vinguti-Juurimaa talus. Eve Raudnageli kõrval töötavad talus tema lapsed Kristiina ja Oliver. Talus asub ratsakeskus, kus toimuvad ratsalaagrid ja trennid noortele. Märjamaalt on sinna ju vaid 15 km. Eelmisel kuul paigaldati LED-valgustid, nii et nüüd saab ka sügisel väljas treenida.
Hobused ja ratsutamine seostuvad kantriga kergesti. Seega pole imestada, et 2023. aastal korraldati esimene Juurimaa kantri, millest võttis osa umbes 400 inimest. Et Loodnast sai aga kantriküla, oli juhus, rääkis Kairid Rass. Nimelt armastab tema ema Helvika kantrimuusikat ning 2024. aastal korraldas oma Uus-Kasemetsa talu õuel Jaanikantri. Kuna ka Juurimaal korraldati kantripidu, otsustati jõud ühendada. Nüüd on suur soov saada kantriküla nimetus ka Loodna siltidele, et juba maanteelt oleks näha, millega tegu. Maanteeametiga läbirääkimised sel teemal käivad.
Vinguti-Juurimaalt viis tee Liivaaugu tallu, kus elab Raimo Riberg. Loodnal üles kasvanud leebe moega habemik teeb käsitsi piipusid, mille järele on ostjad nõus ootama ka kaheksa kuud – nii pikk on vahel soovijate järjekord. Ühtegi piipu mehel näidata ei olnud, sest nii kui üks valmis saab, on see kohe müüdud ja teele pandud. Raimo Riberg nentis muheldes, et kliendid on tulnud Loodnale nii USAst kui ka Saksamaalt, sest soovivad koos piibumeistriga esimese piibu teha.
Kui sel ajal Loodnal mõni sündmus toimub, on piibuostjad ka sellest osa võtnud, lisas Kairid.
Liivaaugu talu juurde kuulub heinamaa, mida omanik ise niitma ei pea, sest Juurimaa talliga on kokkulepe, et nemad saavad sealt oma hobustele heina teha.
Loodna küla ajalooline keskus on mõis, mis on praegu müügis. Kairidi sõnul on selle vastu huvi tundnud ka välismaalased, kuid ostuks pole siiski läinud. Samas rõõmustab teda see, et külla on elama asunud noori peresid.
Loodna küla valiti maakonnast välja kogukondade arendamiseks mõeldud ABCD pilootprogrammi ja Kairidi sõnul oli sellest väga palju kasu. Muuhulgas kaardistati, mida küla vajaks. Näiteks soovitakse lahedat bussipeatust, kuid sellega peab ootama, kuni tee-ehitus valmib. Veel oleks vaja maja kooskäimisteks, praegu saadakse kokku mõne külaelaniku juures.
Küla pole kaua koos tegutsenud, aga Kairid Rassi sõnul on kogukond hästi tugev ja kõigil on tahe teha. „Koos saame kõik tehtud,” ütles ta veendunult. See energiline hoiak paistis silma ka Märjamaa valla külade ühendusele, kes esitas Loodna aasta külaks, sest nägi seal kõige suuremat potentsiaali.
Sutlema
Sutlema uhkus on mõisapark ja mõisapargi korrastamine on ka MTÜ Sutlema Küla Selts suurim eesmärk. Mõis asutati juba 15. sajandil ja seda tähistab kivi külamaja õuel. Praegune külakeskus kujunes alles möödunud sajandi kuuekümnendail, kui moodustati metsamajand. Ühtlasi tegutses Sutlemas üks Eesti vanimaid metskondi, mis likvideeriti 1997. aastal. Viimane metsaülem Alar Haabma on praegu Sutlema külavanem.
Selle aasta augustis tähistati suurejooneliselt Sutlema 600. aastapäeva. Parki oli kaetud pikk laud, inimesed tõid ise igaüks midagi söögipoolist kaasa ja laua ääres tunti end kui üks pere.
Komisjon sai Sutlema väravatorni juures kokku külavanema Alar Haabma ja külaseltsi liikme ja võib-olla tulevase juhatuse liikme Mihkel Juhkamiga. Mihkel on Sutlemas sündinud, praegu juhatab noor mees Hageri rahvamaja, aga lööb aktiivselt kaasa Sutlema kogukonnas. Sutlema pargis rääkis ta sellest, mida on juba tehtud – kiviaed osaliselt taastatud – ja mis on plaanis.
Unistus on taastada park täies hiilguses, kuni roosipõõsasteni. Esimene samm selleks on tehtud, sest projekt on juba olemas. Edasine töö on suunatud raha leidmiseks, et see osade kaupa ellu viia.
Sutlema mõisapargis on ka praegu jämedate põlispuude vahel kiiged ja võrk- ning korvpalliplats, kuid need on ajale jalgu jäänud. Samuti on olemas väike laululava, mille üks kohalik elanik on ehitanud.
Pargi renoveerimise käigus soovitakse taastada ka tiigid, mis praegu kipuvad kuivaks jääma. Tiigisaarele peaks tulema Leigo moodi kontserdilava ja sild. Ühe tiigi kohta ütles Mihkel Juhkam, et kunagi on selle juures olnud liivarand ja seal on supeldud. Ka see võimalus tahetakse taastada.
Pargist jalutasime külamajja, kus ootasid Aire Havakats ja Siret Svirilin. Aire Havakats tegi kokkuvõtte Sutlema Küla Seltsi tegevustest. Selts on tegutsenud juba veerand sajandit (ametlikult asutati küll alles 2004) ning juhatus on algusest peale olnud enam-vähem samas koosseisus. Vaid üks liige on kõrvale astunud. Lisaks pargi renoveerimisele on seltsi eesmärk koostöö tugevdamine naaberküladega – kutse kokkusaamiseks on saadetud – ja oma küla elanike suurem sidumine ning kaasamine kogukonna tegevustesse.
Sutlema küla paistab silma oma abivalmiduse ja koostöövalmidusega. Muuhulgas aitasid nad näiteks Prillimäel Kohila valla külade spordipäeva korraldada. Külaseltsi esindajad on ühel meelel, et inimesed, ka täiesti uued elanikud, haaravad ise ohjad, kui näevad, et midagi on vaja ära teha, ja teevad. „Peaasi, et me ise ära ei kuku,” ütles Aire Havakats.
***
Aasta küla valimine on üks Külaliikumise Kodukant ettevõtmisi. Raplamaal korraldab seda Raplamaa Partnerluskogu. Kohalikud omavalitsused esitavad igal aastal nominendiks oma aasta küla.
Aasta küla aunimetus omistatakse külale, külade piirkonnale või alevikule, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi kogukonnaelu arendamisel ja mõjutanud kohapealset elukeskkonna kujundamist.
Tunnustus antakse üle tunnustamissündmusel “Raplamaa aasta tegu”, kus Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) ning Raplamaa Partnerluskogu tänavad koos tublimaid ja säravamaid kodanikuühiskonna tegijaid. Sel aastal tuleb tänusündmus 26. novembril Kaius.
