Raplamaa poliitilised juhid on kuude kaupa avaldanud survet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) Rapla positsiooni parandamiseks üleriigilises planeeringus Eesti 2050. Nüüd sai kinnitust, et Rapla tõsteti ühele pulgale teiste maakonnakeskustega nagu Rakvere ja Viljandi.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) arendusjuht Tavo Kikas esialgu siiski ülevoolavat rõõmu ei väljenda, sest praegu on planeering avalikustamise faasis ning enne kinnitamist võib tulla veel muudatusi.
Reedel, 6. märtsil toimus Tartus MKM-i korraldatud seminar üleriigilise planeeringu teemal. Rapla maakonnast sõitis sinna delegatsioon koosseisus Tavo Kikas, Rapla abivallavanem Doris Lisett Rudnevs ja Rapla valla arengu- ja planeerimisosakonna juht Heiti Vahtra. Seal olid kohal kogu Eesti maakondlike arenduskeskuste ning kohalike omavalitsuste esindajad. Ministeerium tutvustas riigiplaneeringu sisu ning eraldi said ettekande teha Tartumaa ja Pärnumaa esindajad.
Sellele järgnes mõttetöö rühmades, et mida soovitakse planeeringust esile tõsta ning mis on valukohad. Rapla seisukohast oli kõige olulisem saada lõplik kinnitus, et Rapla on tõepoolest tõstetud kõrgemale piirkondliku väikelinna staatusest. See kinnitus ka tuli. Nüüd on Rapla tõstetud võimeka piirkonnakeskuse staatusesse ning seda võib pidada poliitilise surve tulemuseks, mida väljendasid nii Raplamaa kui ka teiste väiksemate maakondade poliitilised juhid.
ROL-i arendusjuht Tavo Kikas suhtub sellesse muudatusse siiski vaoshoitusega. „Praegu on planeeringu eelnõu alles avalikul väljapanekul ja me ei tea, mis suunas võivad muudatused tulla. Olen endiselt suhteliselt ettevaatlik. Enne planeeringu kehtestamist võib tulla veel muudatusi. Möönan, et need muudatused, mis on siiamaani tehtud, on olnud meile soodsas suunas,“ rääkis Kikas.
Viimastel kuudel on olnud järjepidev surve ROL-i kontorist, Rapla vallavalitsusest ja mujaltki, et üleriigilises planeeringus Rapla positsiooni tõstetaks. Raplamaa juhtide hirm seisnes selles, et kui edaspidi hakatakse määrama mingisuguseid riiklikke toetusi üleriigilise planeeringu kohaselt, siis oleks kerge Raplat madalama staatuse tõttu kõrvale jätta. Nüüd on näha, et poliitilisel survel oli mõju ning ministeerium võttis Raplamaalt ning teistest maakondadest tulnud ettepanekud arvesse.
Ometi midagi mõistlikku!