Sisuturundus
Balti riikide reisirongioperaatorid Elron, Vivi (Läti) ja LTG Link (Leedu) kuulutasid 18. märtsil välja Rail Baltica regionaalrongide ühishanke. Kokku plaanitakse osta kuni 20 Euroopa rööpmelaiusele (1435 mm) sobivat rongi, mille maksimaalne kiirus ulatub 200 km/h-ni.
Hangitavaid Rail Baltica regionaalronge hakatakse kasutama praegu aktiivses ehituses oleval kiirraudteel ja need võimaldavad senisest kiiremat, mugavamat ja keskkonnasõbralikumat reisimist. Eesti hakkab esialgu hankima viit rongi, kuid sellele lisaks on võimalik hankida tulevikus täiendavalt kaks rongi. Hanke raames on Lätil võimalik hankida kuni viis rongi ja Leedul kuni kaheksa rongi.
Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Anvar Salometsa sõnul püsitakse regionaalliikluse käivitamiseks vajaliku Rail Baltica taristu rajamisega ajakavas. “Rail Baltic Estonia ülesanne on rajada raudtee Tallinnast Eesti–Läti piirini, et piiriülene rongiliiklus saaks alata 2030. aastal,“ ütles Salomets. „Põhitrassi ehitus edeneb plaanipäraselt ning tänane rongide hange tähistab järjekordset olulist sammu rahvusvahelise reisirongiliikluse taastamise suunas Balti piirkonnas,“ rääkis ta. „Pärast aastakümneid saab Eesti taas otseühenduse Euroopa raudteevõrguga. Samal ajal tagab see hange, et Rail Baltica teenib ka Eesti regionaalse liikuvuse vajadusi, pakkudes kiireid ühendusi ka kohapeal.“
Kuhu ja kui kiiresti?
Kui rahvusvahelised kiirrongid hakkavad Tallinna ja Pärnu vahel sõitma vähem kui 45 minutiga, siis regionaalrongid hakkavad teenindama kohalikke peatusi, mida on trassi Eesti osas kokku 12; Raplamaale jäävad neist Rapla, Kohila ja Järvakandi peatused.
Regionaalrongi sõiduaeg Tallinna ja Pärnu vahel on Elroni plaanide kohaselt 1 tund ja 12 minutit. Elron hangib rongid, mis võimaldavad kuni nelja tunni pikkuseid rongireise – see tähendab, et nendega saab ka kohalikest peatustest sõita Lätti ja Leetu.
Millised rongid mööda Rail Balticat sõitma hakkavad?
Rail Baltica regionaalrongides hakkab olema vähemalt 200 istekohta ning lisaks standardklassile ka äriklass. Rongidesse tuleb ka pereala ja lastele mänguala.
Rail Baltica regionaalrongides saab ka süüa ja juua, uutesse rongidesse on planeeritud toitlustusala koos kohvimasinaga.
Mugavamaks läheb ka jalgratta kaasa võtmine – igas rongis on vähemalt 20 jalgrattakohta.
Ratastoolireisijatele on nii toitlustusala kui ka kõik tualetid ligipääsetavad, neile on eraldatud ka spetsiaalselt neli kohta igas rongis.
Sellistele tingimustele vastavaid ronge toodavad mitu ettevõtet, väga hästi sobiksid näiteks Tšehhi ühistransporditootja Škoda Groupi, Prantsusmaal asutatud Alstomi, Poola firma PESA, Saksa Siemensi, Šveitsi veeremitootja Stadleri ja ilmselt ka Hispaania ettevõtte CAF rongid, mis mitmetes Euroopa riikides ka kasutusel on.
Elron ootab pakkumisi 4. maini, hanke võitjaga plaanitakse leping sõlmida sel suvel ning rongid jõuavad Eestisse 2029. aasta teisel poolel. Sellele järgneb testimise periood ning regionaalrongide liiklus Rail Baltica trassil algab praeguste plaanide kohaselt 2030. aasta lõpus.
