Rapla Kesklinna kooli õpilased valmistasid töötava prototüübi mulla niiskuse ja kaldenurga mõõtmiseks. Teadustöö on pälvinud nii Muinsuskaitseameti kui ka Rostocki ülikooli teadlase Uwe Sperlingi tähelepanu.
Projekt kannab nime EroGuard ning see on mõeldud olema abiks arheoloogilistel väljakaevamistel. Mõõtes mulla niiskust ning kaldepinda, annab see aegsasti märku, kui tekib erosioonioht.
Termin EroGuard tuleneb inglise keelest ja viitab kahele sõnale erosion ja guard. Eesti keelde võib need tõlkida kui erosioon ja valvama. Ehk siis on tegemist erosiooni valvuriga. Prototüübi väljatöötamise juures on olnud tegevad üheksanda klassi õpilased Enriko Paugus, Margus Metsaäär, Valter Reinaas, Ragnar Kristal ja Sebastian Sopp. Samuti on kaasatud seitsmenda klassi õpilased Melissa Riisenberg ja Steven Patrick Durejko.
Projekti kallal on nad näinud vaeva terve käesoleva õppeaasta. See võeti ette seoses osalemisega legorobotite võistlusel First Lego League (FLL). Märtsi lõpus toimunud FLL-i Eesti finaalis pälvis EroGuard Innovatsiooniprojekti võistlusel teise koha.
Kõik sai alguse probleemipüstitusest. „Me mõtlesime Eesti muinasasulate peale,“ rääkis meeskonna liige Enriko Paugus. Ta lisas: „Need on kliimamuutuste tõttu ohus ning erosioon hävitab need enne, kui arheoloogid jõuavad neid uurida ja artefakte leida.“ Sellest kasvaski välja mõte EroGuardi loomiseks.
Tegemist on autonoomse sensorite võrgustikuga, mis mõõdab reaalajas mulla niiskust ja kaldenurka. Kui siiamaani on nende andmete kättesaamiseks kasutatud kalleid lasereid, siis Rapla Kesklinna kooli õpilaste teadusprojekt teeb samad ülesanded ära odavamalt ja edastab andmeid reaalajas. Tehniline lahendus on igati loogiline. Pinnasesse paigaldatakse niiskusandurid, mis mõõdavad mulla niiskust protsentides ning näitavad selle muutumist reaalajas. Kui niiskus järsult tõuseb, tähendab see erosiooniohtu.
Niiskusandureid võib kasutada nii mitut, kui parajasti tarvis on, ning neid saab paigaldada pinnasesse just seal, kus vaja. Kokkuvõttes moodustub kaart, mis näitab, kus on pinnas niiskem ja kus kuivem. „See on justkui ennetussüsteem. Mitte nagu suitsuandur, mis annab märku siis, kui midagi on juba toimunud,“ selgitas Paugus. Ta rõhutas, et andurite paigaldamine on loodussõbralik ning mingit kahju see keskkonnale ei tekita. Perfektne asukoht EroGuardi kasutamiseks oleks jõgede või karjäärideäärne ala, kus võib eeldada mulla niiskuse muutumist.
Üks osa projekti väljatöötamisest on olnud ka suhtlemine erinevate valdkondade spetsialistidega. Tõsisemat huvi õpilaste teadustöö vastu on üles näidanud Muinsuskaitseamet ning Rostocki ülikooli teadlane Uwe Sperling. Ees ootavad kohtumised nii Sperlingu kui ka Muinsuskaitseameti esindajatega, et praegust prototüüpi reaalsetes oludes katsetada. EroGuardi väljatöötamisel tuli arvesse võtta ka muinsuskaitse seatud piirangud. Seega paigaldatakse sensorid 10 kuni 30 sentimeetri sügavusele, mis ei riku ühtegi piirangut.
FLL-i võistlustel osaleb võistkond nime all PROd Robootikud. Nüüd, kui prototüüp on välja töötatud, minnakse seda tutvustama ka Lõuna-Koreasse. Tänavu 3.-5. juulini toimub seal FLL Korea Open võistlus, kus esindab Eestit ainult üks võistkond ning selleks on PROd Robootikud. Noortele robootikahuvilistele saab see olema raske katsumus, kuid varasem kogemus maakera teisel poolel võistlemisest on neil juba olemas. 2024. aasta suvel võisteldi Austraalias Sydney’s samalaadsel võistlusel. Siis küll EroGuardi veel ei olnud. Nüüd ootab ees Lõuna-Korea.
Üks väljakutse, mis Rapla Kesklinna kooli üheksandikke ees ootab, on kogu materjali tõlkimine inglise keelde, sest vaevalt et keegi seal eestikeelsest selgitusest aru saab. Valmis tuleb teha ka ingliskeelsed roll-up-id, mis leiutist tutvustavad. Ingliskeelse tutvustuse loomises noormehed suurt probleemi ei näinud. Praegu on EroGuard töötava prototüübi staadiumis, aga plaanis on välja ehitada ka postide võrgustik, et testida seda reaalsetes tingimustes. Enriko Paugus ütles, et selle peale hakatakse mõtlema peale eksameid, sest praegu on neil käsil põhikooli lõpetamine ja ees ootavad lõpueksamid.
Kuigi pärast põhikooli lõppu minnakse edasi erinevatesse gümnaasiumitesse, plaanitakse selle projektiga üheskoos jätkata. Nende juhendaja on õpetaja Airi Metsaäär.
