Liina Luht,
Raplamaa Omavalitsuste Liidu kommunikatsioonispetsialist
13. aprillil toimus Rapla kultuurikeskuse kinosaalis 29. terviseedenduse konverents „Kooskasvamise kunst”. Raplamaa NEET-projekti tiimi korraldatud sündmus tõi kokku algklassiõpetajad, tugispetsialistid ja haridusjuhid.
Raplamaa Omavalitsuste Liidu haridusasutuste tervisedenduse spetsialist ja NEET-projekti koordinaator Anabell Kinkar rõhutas avakõnes, et konverents keskendub ennetusteemadele, mitte probleemide lahendamisele ja n-ö tulekahju kustutamisele. Tema sõnul on sotsiaalsete oskuste arendamisega vaja rohkem ja süsteemsemalt tegeleda ning see võiks olla osa koolide õppekavast.
Konverentsi peaesineja oli eripedagoog Pille Kriisa. Ta on tegelenud keeruliste noortega kogu Eestis, ta on ka koolitaja ja nõustaja. Tema lähenemist võib kirjeldada sõnaga „äratav“, sest ta ei keskendu ainult teadmiste jagamisele, vaid püüab esile kutsuda reaktsiooni, mis paneks kuulaja oma hoiakuid ja käitumist ümber mõtestama.
Ta rõhutas, et noorte mittemõistmine ei ole juhuslik, vaid sageli seotud täiskasvanute ootuste ja tõlgendustega ning muutus algab sellest, kui ollakse valmis neid ümber vaatama. Noore käitumist ei peaks tõlgendama vastandumisena, vaid signaalina ja sageli vajadusest olla nähtud ja mõistetud.
Kriisa ei käsitlenud ka noorte ekraanikasutust probleemina, vaid võimaliku tagajärjena ja reaktsioonina olukorrale, kus päriselulised suhted on katkenud või muutunud ebaturvaliseks. Tema käsitluses ei ole telefon või virtuaalmaailm noore jaoks pelgalt ajaviide, vaid toimetulekuviis. Kui inimkontakt on olnud keeruline või tekkinud on suhtetrauma, siis digikeskkond pakub midagi, mida päriselus ei pruugi olla, kontrollitavust, turvalisust ja võimalust suhelda omas tempos.
Oluline on taastada või luua selliseid suhteid, kus noorel oleks põhjust tulla tagasi ka „päris“ kontakti. Kokkuvõttes oli Pille Kriisa esinemine konverentsil mõtlemapanev ja midagi sellist, mida peab oma silmaga nägema ja kogema.
Konverentsi teises pooles jagasid Rapla Vesiroosi kooli sotsiaalpedagoogid Merilin Mäekivi ja Ria-Reeda Tserr praktilisi kogemusi sotsiaalsete oskuste õpetamisest koolis. Sotsiaalseid oskusi õpivad lapsed läbi rollimängude ja arutelude. Näiteks kuidas tulla toime tugevate tunnetega, lahendada konflikte, kust abi otsida ning leida kompromisse. Tagasiside on näidanud, et lapsed on muutunud suhtlemisel teadlikumaks, oskavad paremini kaaslastega arvestada ning kasutavad iseseisvalt õpitud rahunemisvõtteid.
Kokkuvõttes jäi konverentsil kõlama, et ennetustöö ei tähenda üksikuid tegevusi, vaid järjepidevat tähelepanu suhetele ja oskustele, mis kujunevad ajas. Esinejate mõtted ja praktilised kogemused näitasid, et noorte käitumise mõistmine eeldab laiemat vaadet ja valmisolekut märgata põhjuseid, mitte ainult tagajärgi. Varajane sotsiaalsete oskuste arendamine on selle juures keskne, sest just need oskused aitavad luua turvalisi suhteid, toetada õppimist ja ennetada keerukamate probleemide kujunemist.
Konverentsi külastajad said tutvuda ka mõtlemapaneva Noortegarantii Tugisüsteemi rändnäitusega „Noorte lood, mis väärivad märkamist“, mis tõi vaatajani noorte endi lood, kogemused ja unistused. Päeva juhtis Mihkel Juhkam.
Kui palju noori saalis oli?