Riia avab peagi uue raudteejaama, Leedu kinnitas Vilniuse ühenduse – Rail Baltica edeneb ka pealinnades, mis jäävad põhitrassist kõrvale

Sisuturundus

Riia avab peagi uue raudteejaama, Leedu kinnitas Vilniuse ühenduse – Rail Baltica edeneb ka pealinnades, mis jäävad põhitrassist kõrvale

Rail Baltica esimene etapp ei ühenda Läti ja Leedu pealinnu veel Euroopa rööpmelaiusega raudteega – aastaks 2030 peab Riia ja Vilniuse ühendama põhitrassiga olemasoleva raudtee abil. Ent asjad liiguvad juba edasi: Riias valmib selle aasta lõpuks maailmatasemel uus raudteejaam, mille kaudu luuakse aastaks 2030 ühendus Rail Baltica põhitrassiga ja kuhu jõuavad juba enne seda rongid Tartust ja Vilniusest. Samal ajal on Leedu astunud esimesed ametlikud sammud Vilniuse tulevase ühenduse kindlustamiseks põhitrassiga mööda Euroopa laiusega ehk 1435 mm laiust kiirraudteed.

Aprilli keskel Tallinnas kohtunud Balti kolme riigi peaministrid kinnitasid ühiselt projekti edasiminekut ja rõhutasid, et Rail Baltica on kõigi kolme riigi jaoks nii majanduslik kui ka julgeolekuinvesteering.

Riia saab Baltikumi võimsaima raudteesõlme

Riia raudteejaam on praegu Rail Baltica kogu trassi üks suuremaid ehitusplatse. Lätis on lepingutega kaetud 230 kilomeetrit põhitrassi, aktiivsed tööd käivad Iecava lähistel ning Riia raudteejaama ja lennujaama terminalides. Uus terminal peaks valmima käesoleval aastal ning Läti avab Riia südalinnas uue raudteejaama 2027. aastal.
Projekti autorid, rahvusvaheliselt tuntud Taani arhitektuuribüroo PLH Arkitekter ja insenerifirma COWI, on kavandanud Riia kesklinna jaoks hoone, mis nende sõnul pole ainult jaam. Praegu jagavad raudtee ja jõgi Riia kesklinna osadeks ning liikumine nende vahel on ebamugav. Uus jaam ja sild peaksid seda muutma, luues rohkem läbipääse ja muutes liikumise linna eri poolte vahel lihtsamaks.

Eesti reisijatele on see oluline muutus. Riia uus terminal on kavandatud kohaks, kus saavad kokku vana (1510) ja Euroopa (1435) rööpmelaiusega raudtee. Praegused rahvusvahelised Elroni rongid Tallinnast läbi Tartu ning LTG Linki rong Valgast ja Vilniusest saabuvad Riiga vana rööpmelaiust mööda. Esimeses etapis, mille valmimise tähtajaks on aasta 2030, on Riia ühendatud rail Baltica põhitrassiga veel mööda vana laiusega raudteed, mis tähendab Harjumaal, Raplamaalt või Pärnumaalt reisi alustades ühte ümberistumist. Eestist Rail Baltica kohalikest peatustest teekonda alustavale reisijale annab see seega ikkagi mugava võimaluse jõuda vaid ühe kiire ümberistumisega Riiga – Elron kavatseb Rail Baltica trassil regionaalseid ronge opereerida piiriüleselt Lätini välja.

Leedus selged plaanid Vilniuse ühendamiseks

Rail Baltica põhitrass läheb läbi Kaunase Varssavi suunas, mis on kõige otsem tee. Vilnius jääb sellest liiga kaugele ida poole. Leedu valitsus kinnitas aprillis ära Kaunas–Vilniuse lõigu eriplaneeringu, mis võimaldab alustada maaomandamisega Kaunase ja Jonava piirkonnas – see annab ka Leedu pealinna ühendamisele Rail Baltica põhitrassiga juba selgema raamistiku.

Euroopa rööpmelaiusega raudtee pikendamine Vilniuseni on kavandatud Rail Baltica esimese etapi valmimise järgselt. Maade omandamine mitmes omavalitsuses – Kaišiadorys, Elektrėnai, Trakai ja Vilniuse piirkonnas – on kavandatud alates 2030. aastast, sõltuvalt ELi tulevase rahastusperioodi vahenditest. Kui praegu on mööda vana laiusega raudteed sõiduaeg kahe linna vahel üle tunni, siis uus, Euroopa laiusel kiirraudtee Kaunase ja Vilniuse vahel lühendaks kahe linna vahelist sõiduaega ligikaudu 38 minutini.

Balti peaministrid kohtusid Rail Baltica teemadel

17.aprillil kohtusid Tallinnas Eesti peaminister Kristen Michal, Läti peaminister Evika Siliņa ja Leedu peaminister Inga Ruginienė. Kohtumine algas Rail Baltica Ülemiste Linda terminalis, kus peaministrid vaatasid üle ehituse edenemise ja arutasid projekti strateegilisi prioriteete. Rail Baltica on nende sõnul nii majanduslik kui ka julgeolekuinvesteering – reisijate- ja kaubaveo kõrval on Rail Baltica kavandatud toetama ka NATO sõjalise liikuvuse eesmärke.