Tervisekassa PRESSITEADE
Terviseameti andmetel on Eesti lähiriikides praegu levimas mitmed ohtlikud nakkushaigused nagu leetrid, läkaköha, mumps ja punetised. Tõenäosus reisimisel ohtlike nakkushaiguste Eestisse toomiseks ning puhangute tekkeks on suur. Rapla perearst Tiina Paeorg palub lapsevanematel veenduda, et lapsel on immuniseerimiskava vaktsineerimised tehtud.
Rapla Perearstikeskuse perearsti dr Tiina Paeoru sõnul varieeruvad nakkushaiguste sümptomid alates kergemast nohust, köhast ja lööbest kuni raskete sümptomiteni nagu ravile allumatu kehatemperatuuri tõus või vedelikupuudus, mis võivad viia hospitaliseerimiseni.
“Vaktsineerides kaitsed oma last haiguste eest, mida on võimalik ennetada. See õpetab immuunsüsteemi haigust ära tundma ilma, et laps peaks seda haigust läbi põdema. Vaktsineerimiskalender on paika pandud selle järgi, millal laps on kõige haavatavam ja millal annab vaktsiin parima kaitse,” selgitas perearst.
Vaktsiinid on perearsti sõnul väga põhjalikult uuritud ja jälgitud ning neid on kasutatud juba aastakümneid. “Kõrvaltoimed on enamasti kerged ja mööduvad, näiteks valutunne süstekohas, turse, punetus või väike palavik. Kuigi immuunsus võib tekkida ka haiguse läbipõdemisel, on sellega seotud riskid oluliselt suuremad kui vaktsineerimisel, ” ütles Paeorg.
Raplamaal on viimastel aastatel diagnoositud nii läkaköha, hemofiilusnakkust kui rotaviirust. Eestisse on jõudnud ka leetrid, 2026. aastal on Eestis leetreid diagnoositud juba kolmel korral.
„Kui 2024. aastal diagnoositi Eestis leetreid 4 korral, siis eelmisel aastal oli juba 11 leetrite juhtu. Seejuures oli noorim nakatunu alla 1-aastane laps,“ ütles Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Kärt Sõber. „Näeme, kuidas aina sagedamini tuuakse reisidelt Eestisse kaasa nakkushaiguseid, mis siin kohapeal ka uusi nakatumisi põhjustavad. Senini oleme suutnud suuremad puhangud ära hoida, kuid oht püsib.“
2025. aastal oli Eestis kokku 11 leetrite juhtu, millest 4 olid sisse toodud Iirimaalt, Taist ja Venemaalt ning 7 kohaliku leviku juhtu. Ükski nakatunu ei olnud leetrite vastu vaktsineeritud ning enam kui pooled nakatunutest vajasid haiglaravi.
Leetrite puhang on praegu meie naaberriigis Lätis, kus on aprilli seisuga registreeritud ligi 50 haigusjuhtu, mis on seotud ühe konkreetse nakkuskoldega Riias asuvas koolis. Lähikontaktseid on praeguseks tuvastatud juba üle 1000 inimese. Leetritest on Euroopas praegu puutumata vaid neli riiki.
Vaktsiinvälditavatest nakkushaigustest on Euroopas viimase aasta jooksul lisaks leetritele esinenud ka läkaköha, mumpsi, teetanust ja punetisi. Eestis diagnoositi mumpsi 2025. aastal 2 juhul ning 2024. aastal 5 juhul. Teetanust diagnoositi Eestis viimati 2024. aastal.
„Laste koolieelne vaktsineerimiskalender sisaldab Eestis tasuta kaitset 12 nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimisega seotud küsimuste korral saab pöörduda nii oma perearstikeskuse kui ka perearsti nõuandeliini 1220 poole,“ ütles Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe.
Terviseameti andmetel on 2024. aasta seisuga laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus peatunud, kuid jääb enamiku vaktsiinide puhul 75-85% juurde, mis on oluliselt alla WHO soovitatud 95 protsendi. Terviseameti andmetel praegu ligikaudu 25% lastest ohtlike nakkushaiguste vastu kaitseta. Nakkushaiguste ja vaktsineerimiste kohta leiab rohkem infot riiklikust vaktsineerimise veebist: www.vaktsineeri.ee
