Sisuturundus
Tallinnas toimunud Rail Baltic Estonia mobiilsuskonverentsil “Majandus saab rööpad alla” kerkis ühe paneeldiskussiooni keskmesse küsimus, mis puudutab otseselt Raplamaad: kas uued ühendused panevad Eesti majanduse päriselt kasvama? „Peatus: Rapla” nime kandnud arutelu ei rääkinud üksnes Raplast – see oli kujundlik pealkiri kõigile Eesti väikelinnadele trassi ääres –, kuid Raplamaa näide kõlas läbi mitme olulise argumendi.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla, Enterprise Estonia juhatuse liige Mari-Liis Küppar ja Ülemiste Keskuse juht Guido Pärnits arutasid, mida tähendab kiire raudteeühendus majandusruumile, kinnisvarale ja inimeste igapäevaharjumustele. Uusküla sõnul puudub Eestis praegu kogemus päris kiirraudteega ning isegi Tartu rong annab sellest eksitava ettekujutuse. Tema hinnangul muudab 40-minutiline ühendus Tallinna ja Pärnu vahel kogu senist loogikat – Pärnu võib muutuda Tallinna laienduseks ja Rapla piirkond uueks Tallinna äärelinna elamis- ning töökeskkonnaks.
Samas hoiatasid kõnelejad liigsete lootuste eest. „Majanduskasv ei sõida rongiga lihtsalt kohale,” ütles Küppar. Tema sõnul hakkavad Rail Baltica peatused tulevikus omavahel konkureerima ning edukad on need piirkonnad, kes suudavad ühenduste ümber luua tööstusmaid, investeeringuid, turismi ja teenuseid – mitte need, kes jäävad passiivselt ootama, et koos rongiga tulevad ka ideed.
Konverentsil tõstatus teravalt ka turismiküsimus. Küppar tõi välja, et Eesti probleem ei ole enam vähene huvi riigi vastu – väliskülastajate arv kasvab ning eriti hoogustub nn külma kliima turism, kus inimesed tulevad suvel Põhjamaade ja Balti riikide jahedamasse kliimasse Lõuna-Euroopa kuumalainete eest. „Coolification on trend, mis saab iga aastaga hoogu juurde,” ütles ta – mis on potentsiaalselt hea uudis ka Raplamaale kui looduslähedasele piirkonnale.
Konverentsil esines pealkirja „Peatus: Järvakandi: Kas maal on elu?” all Järvakandist pärit globaalselt mõtlev ettevõtja Mikk Merekivi, kelle ettekanne näitas, et Rail Baltica teema on aktuaalne ka klaasitööstuse pealinnas.
Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Janek Kadarik meenutas konverentsil, et Rapla kasvas omal ajal just tänu raudteele. Konkreetse näitena tõi ta Turba, kus nii elanike arv kui kinnisvarahinnad hakkasid tõusma pärast raudteetrassi pikendamist. Kadarik osales paneeldiskussioonis „Kui lähedal on liiga kaugel?”, kus arutati regionaalarengut pealinnast eemal, kuid tema sõnum oli sarnane: raudtee lähedus võib olla piirkonna jaoks otsustava tähtsusega.
Konverentsipäeva sõnumiks jäi, et Rail Baltica tegelik mõju ei pruugi avalduda üksnes transpordis. See võib muuta seda, kuidas Eesti iseennast mõtestab – kas ääremaana Euroopa serval või piirkonnana, mis kuulub loomulikult Kesk-Euroopa ja Põhjamaade liikumisvõrgustikku. Raplamaa jaoks tähendab see nii võimalust kui ka väljakutset: kiirraudtee tuleb kindlasti, aga kas piirkond on valmis sellest võimalusest kinni haarama?
Meil on hetkel juba olemas raudtee, mida on vahepeal aheraine veo tarbeks kenasti remonditud ja millel kannatab ilusti kuni pärnuni sõita. Mis peaks RB-ga muutuma? Reisija on hetkel oleva raudtee piletihinnast niigi tundlik ja vaevalt et nüüd RB rongipilet odavamaks osutub. Miks Edelaraudtee sunniti dotatsiooni tuntava vähendamise ähvardusel sulgema Pärnu liini, kus reisijaid oli siiski rohkem, kui Tartu-Koidula liinil?
RB aga on vajalik eeskätt sõjarditele, seega raha peaks enamalt jaolt tulema nende eelarvest.
See raudtee pidi minema ikka Berliini! Poolas pole ehitamist alustatud, sest neil on ühendus kuni Pariisini. Juba venkude aegu KGB agendina sõitsin seal, et välismaalasi hoiatada euroopaliku elu ja neddou vastu.
Nüid teevad jeestlased sõidu Meestehädani! Ja stopp ning tagasi!
Raudtee ei pane ühtegi piirkonda iseenesest kasvama. Selleks on vaja palju teisi tegureid, mis seda tegema paneb. Eriti nüüd ,kus majandus on koondunud Tallinna. Ja mis siin Raplas nii arenenud ongi. Ettevõtted on kõik samad mis tekkisid siia juba paarkümmned ja rohkemgi aastat tagasi. Enamus Rapla inimesi käivad tööl Tallinnas. Tallinnas nad ka kulutavad oma raha, sest sealsed võimalused on palju suuremad
See raha, mille oleks pidanud panema Pärnu rongiühenduse käigus hoidmiseks sokutati Pärnu Lennujaamale. Küsiks, mis on sellest lennujaamast saanud nüüd – kogu see 20 miljonit on tuulde läinud ja lendab ainult Ruhnu moosiriiul sealt. Riik taob siiani sinna raha sisse ja midagi ei ole paistmas ka, mis oleks helgem hetk. Tolleaegane minister, otsige välja kes, lubas turiste ja otselende jne. See sama raudtee oleks aga hoidnud elu mitmetes paikades, andnud liikumisvõimaluse ja ühenduse. Olgu siis kasvõi selle kurikuulsa RB valmimiseni.
Keskerakond ja Kadri Simson, kes tänu arrokantstele ennasttäis liberaalidele peagi taas võimupiruka juures. Ehk siis terve mõistus on meid maha jätnud.