Rail Balticu (RB) raudteetrassi ehitus käib kõigis kolmes Balti riigis. Viimasel ajal on olnud tähelepanu keskpunktis probleemid Läti trassi ehitamisel, aga tagaplaanile on jäänud Leedu. Kuidas seal RB ehitus kulgeb?
Just Leedus on jõutud nii kaugele, et esimesele 8,8-kilomeetrisele lõigule on liiprid ja rööpad maha pandud. See aga ei tähenda veel, et lõik valmis oleks. Lisaks sõlmiti hiljuti Leedus raamleping, mille alusel hakkab RB trassi pööranguid ehitama ettevõte Voestalpine Railway Systems.
Kolmest Balti riigist saabki kõige rohkem RB raudteekilomeetreid olema just Leedus. Eestis on see number 213, Lätis 265 ja Leedus 392. Põhjus seisneb selles, et üks trass hakkab liikuma marsruudil Riia – Panevežys – Kaunas ja sealt edasi Poola suunas, aga teises etapis ehitatakse välja ka RB ühendus Vilnius – Kaunas. Tundub, et sellega siiski ei kiirustata, sest Vilniuse ja Kaunase vahel saab rongiga sõita praegugi. Lihtsalt uus ühendus tuleb kiirem.
Praegu käivad Leedus esimese etapi ehitustööd ning selle pikkus on 267 kilomeetrit. Kui tõusta lennukiga Tallinna lennujaamast õhku ja lennata lõuna suunas, on kogu trass silmaga kergesti hoomatav. See paistab katkematu pruuni joonena, mis läbi Eestimaa Riia suunas lookleb. Harju-, Rapla- ja Pärnumaal käivad suured ehitustööd ning samasugune vaatepilt avaneb ka Leedus. RB trassil käivad ehitusööd Kaunase ja Panevežyse juures ning ka Jonava lähistel.
Just Jonava rajoonis ongi jõutud ehitusega nii kaugele, et esimesele lõigule on liiprid ja rööpad maha pandud. Tegemist on 8,8-kilomeetrise lõiguga Šveicarija ja Žeimiai asula vahel. Kuigi rööpad on maas, ei tähenda see, et raudtee oleks valmis. Kaugel sellest. Leedus juhib Rail Balticu ehitust riigile kuuluv taristufirma LTG Infra, mis kuulub Leedu riiklikku raudteegruppi LTG Group. Nemad on seadnud sihiks saada kõnealune lõik lõplikult valmis 2026. aasta lõpuks. Praegu on sellel lõigul lihtsalt sümboolne tähendus.
Kuigi valmimisest on Rail Baltic praegu veel kaugel, on vähemalt ühes kohas jõutud rööbaste paigaldamiseni. Ega seal kohapeal ausalt öeldes väga palju vaadata olegi – vastu vaatavad tavalised Euroopa standardlaiuses (1435 mm) rööpapaarid, mida on kõrvuti neli. Mõlemas suunas ulatuvad need nii kaugele, kui silm seletab. Kõigi eelduste kohaselt hakkavad sellest paigast ühel päeval Kesk-Euroopa suunas sõitma rongid, mis alustavad liikumist Ülemiste terminalist Tallinnas.
Üks väike detail jäi kohapeal silma küll. Nimelt pannakse Rail Balticu jaoks paigaldatavatele liipritele peale tähekombinatsioon RB, et tähistada, mis raudteega tegemist on. Nii saab see olema kõigis kolmes Balti riigis.
Pöörangute valmistamine
Märkimisväärse tähiseni jõuti teisipäeval, 16. juunil. Siis sõlmisid kolmes Balti riigis RB trassi ehitavad ettevõtted (Rail Baltic Estonia, Eiropas Dzelzcela linijas ja LTG Infra) raamlepingu pöörangusüsteemide ja rööpa kompensaatorite ostmiseks. Neid hakkab tootma ettevõte Voestalpine Railway Systems. Leping sõlmiti nende tehases, mis asub Valciunai linnas, paarikümne sõiduminuti kaugusel Vilniusest. Tehas ongi spetsialiseerunud raudteepöörangute valmistamisele.
Tavalised rööpad on lihtsalt raudlatid, mille peal rong sõidab, aga pöörangud võimaldavad rongidel liikuda ühelt rööbasteelt teisele. Seeläbi tagatakse ligipääs jaamadele, terminalidele, hooldusrajatistele ja teistele raudteetaristu osadele. Raamlepingu sõlmimine ei kohusta ehitajaid ostma pööranguid just Voestalpine käest, kuid loovad selleks soodsa pinnase.
Praegu neid pööranguid Eestis veel tarvis ei lähe. Neid hakkab vaja minema alles siis, kui tehakse algust ka liiprite ja rööbaste paigaldamisega. Rail Baltic Estonia juhatuse liige Taavi Laja ütles, et esimeses etapis läheb Eesti trassi osas vaja suurusjärgus 200 pöörangut. Ta rõhutas, et tehases sõlmitud raamleping ei kohusta Rail Baltic Estoniat neid ostma just Voestalpine Railway Systemsi käest, kuid pakub selleks võimaluse.
Millal võiks neid Eestis vaja minema hakata? Taavi Laja vastas, et kindlasti mitte enne kui 2027. aasta lõpu poole ning pigem ikkagi 2028. aastal. Küll aga oli oluline sõlmida leping juba praegu, sest pöörangute ehitamine on tehnilises plaanis keeruline ning aeganõudev protsess. Kõik peab millimeetri täpsusega paigas olema.
Valciunai linnas asub üks kahest Voestalpine Railway Systemsi tehasest Balti riikides. Teine neist asub Riias ning RB tellimuse täitmiseks hakkavad tööd tegema mõlemad. Esimesed RB jaoks toodetavad kiirraudtee pöörangusüsteemid paigaldatakse Jonava lähedal asuvale lõigule, kus juba on rööpad ja liiprid maas. Oluline on mainida, et RB kasutab Eestis, Lätis ja Leedus ühtset pöörangulahendust. See aitab tagada, et kogu raudteekoridori taristu ning signalisatsiooni- ja juhtimissüsteemid toimivad ühtse tervikuna.
„Pööranguid nimetatakse sageli raudteevõrgu südameks,“ ütles RB Rail tegevjuht Marko Kivila. „Rail Balticu jaoks ühtse ja standardiseeritud pöörangulahenduse kasutamine loob eeldused ohutuks ja tõhusaks raudteeliikluseks kogu koridoris,“ lisas ta.
Ringkäik tehases
Sealsamas Valciunais asuvas tehases avanes võimalus osaleda ringkäigul. Selle viis läbi Voestalpine Railway Systemsi Leedu tehase juht Andrius Daniulaitis. Tehas ise ei ole territooriumi poolest väga suur. Kui võrrelda näiteks Kohila Vineeri tehasega, oli see kindlasti väiksem.
Tehases valitses vaikne õhkkond. Tavaliselt tuleb nii suures tootmises kasutada kuulmiskaitsmeid, aga Valciunais see otseselt vajalik polnudki. Küll aga kandis iga külastaja kõrvaklappe, et kuulda ringkäigu läbiviija selgitusi. Tehase tutvustus oli ingliskeelne.
Lisaks tootmisüksustele oli seal eraldi ala ka valmistoodangu ladustamiseks. Tõepoolest, pööranguid valmistatakse ka n-ö lattu. Siiamaani on tehase klientide seas olnud Kesk-Euroopa suured ehitusprojektid, kuid mitte ainult. Sealt on pööranguid juba ka Eestisse tulnud. Küllap oli juhuslik kokkusattumus, et ringkäigu ajal toimetasid töötajad parajasti lahenduse kallal, millel oli märge EVR. See tähistas, et see pöörang toimetatakse Eestisse.
Daniulaitis rääkis, et kuna pöörangud on gabariitidelt suured ning kaaluvad palju, eelistatakse neid kohale transportida mööda raudteed. Ent igale poole ei ole võimalik neid raudteel transportida. Daniulaitis ütles, et RB puhul saab olema võimalik neid kohale toimetada ka veoautoga. See on siiski keerukas ettevõtmine ennekõike pöörangute suure mahu tõttu.
Kuigi Eestis kulgeval RB trassil ei lähe neid vaja enne kui 2027. aasta lõpus või 2028. aastal, oli ikkagi oluline leping juba varakult sõlmida. Esiteks seetõttu, et Leedus hakkab pööranguid vaja minema tõenäoliselt varem. Teine põhjus seisneb selles, et nende tootmine on küllaltki aeglane protsess. Andrius Daniulaitis tõi välja, et Valciunais asuvas tehases jõutakse valmistada kaks või kolm pöörangut nädalas. See tähendab, et aastas suudetakse valmistada neid heal juhul veidi rohkem kui 150. Ometi läheb ainuüksi Eesti trassi osas neid esimese etapi ehitustöödel vaja suurusjärgus 200 tükki.
Lepingu sõlmimine võimalikult varakult ongi üks viis, kuidas sellest kitsaskohast üle saada, sest see võimaldab tootjal neid ette valmis toota. Teine oluline tähelepanek on muidugi see, et Voestalpine Railway Systemsi teine tehas asub Riias ning RB tarbeks saab pööranguid valmistada ka seal. „Koostöö ühe tarnijaga võimaldab pöörangute projekteerimist paremini koordineerida Rail Balticu teiste tehniliste lahendustega,“ selgitas Rail Baltic Estonia esindaja.
Peaministri tagasiastumine
Lepingu allkirjastamine oli pidulik protsess. Rail Baltic Estonia poolt andis allkirja juhatuse liige Taavi Laja. Sõnavõtuga esines teiste seas Voestalpine Railway Systemsi Põhja-Euroopa piirkonna tegevjuht Mark de Vries. Oodatud külaliste seas oli ka Leedu toonane transpordi- ja kommunikatsiooniminister Juras Taminskas, kes küll ise kohale ei jõudnudki, sest just samal päeval ehk 16. juunil teatas Leedu peaminister Inga Ruginiene tagasiastumisest ning teatavasti tähendab see samal ajal terve valitsuse tagasiastumist. Seega olid Juras Taminskasel sel päeval mõtteis hoopis teised teemad.
Veel ühe olulise tähelepanekuna tasub välja tuua, et lepingu sõlmimisel ei viibinud kohal RB esindajaid Lätist. Võimalik, et nad ei tahtnud vastata küsimustele selle kohta, kuidas Lätis raudtee ehitus kulgeb ning miks on üles kerkinud tõsised probleemid. Tahes-tahtmata kerkisid küsimused raudtee valmimise tähtaegade kohta esile ka Eesti esindajatega rääkides.
Pikalt on räägitud, et raudtee valmimise esimese etapi tähtaeg on detsember 2030. Ka Taavi Laja kinnitas üle, et töö käib sellise arvestusega, et raudtee valmib 2030. aastal, kuid samas tunnistas ta, et seis on piiripealne. Nii Eesti, Läti kui ka Leedu pilgud on selles osas naelutatud 2026. aasta sügise peale, kui selgub Euroopa Liidu uue rahastusperioodi eelarvepoliitika.
Kui see saab avalikuks, saab eesmärkidest ja tähtaegadest rääkida juba kindlamas kõneviisis.
