Keldo: noorte esimesse töökogemusse tuleb rohkem panustada

Lisann Luhtoja

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo külastas teisipäeval, 30. juunil Raplamaad ning kohtus kohalike ettevõtjate ja omavalitsuse esindajatega. Raplamaa Sõnumitele antud intervjuus rääkis minister noorte esimesest töökogemusest, tööandjate hirmust bürokraatia ees ning Raplamaa võimalustest kasutada paremini ära oma head asukohta ja ühendust Tallinnaga.

Käisite Raplamaal visiidil ka tänavu märtsis. Mis tõi teid taas siia ning mida loodate seekordselt visiidilt kaasa võtta?
Erkki Keldo: Aus vastus on, et Woodhouse Estoniast sooviti minuga kohtuda, et rääkida majade renoveerimisest, ettevõtte tegevusest ja ekspordipotentsiaalist. Tegelikult ma käin Raplamaal üsna tihti. Kuna mul saab peagi ministrina kaks aastat täis, olen selle aja jooksul külastanud kõiki Eesti maakondi ja mõnda neist isegi mitu korda. Miks? Sest minu jaoks on hästi oluline saada ettevõtjatelt vahetut tagasisidet selle kohta, milline on olukord näiteks riigiga suhtlemisel ja kuidas neil läheb eksporditurgudel. Samuti saan tutvustada, mida oleme valitsuses teinud – alates bürokraatia vähendamisest ja maksureformidest kuni planeerimisseaduse muudatusteni.
Olen alati rõhutanud, et valitsuse ülesanne ei ole majandust juhtida, vaid luua ettevõtluseks võimalikult hea keskkond. Lihtsustatult öeldes peab Eesti ettevõtluskeskkond olema parem kui meie naabritel. Siis on ettevõtjatel siin mugavam tegutseda, majandust kasvatada ning lõpuks paraneb ka inimeste heaolu.

Milline mulje on teile Raplamaa ettevõtlusest ja tööturust seni jäänud?
Raplamaa ettevõtlus on väga mitmekesine. Võrreldes paljude teiste maakondadega mõjutab Raplamaad oluliselt Tallinna lähedus. See puudutab nii tööjõudu kui ka inimeste liikumist, paljudel on mugav käia pealinnas tööl. Samas ei ole Raplamaal ajalooliselt olnud nii palju töötlevat tööstust kui mõnes teises maakonnas.
Teisalt on Raplamaal minu arvates väga oluline eelis – hea ühendus Tallinnaga. Eluasemehinnad pealinnas ja selle ümbruses on kiiresti kasvanud ning seetõttu vaatavad paljud pered kodu otsides juba Raplamaa poole, sest siin on kinnisvarahinnad mõistlikumad. See loob head eeldused, et siia kolib rohkem ettevõtlikke inimesi. Alguses võivad nad käia Tallinnas tööl, kuid mingil hetkel hakkavad nad mõtlema, et ehk leiaks töö või looks ettevõtte hoopis Raplamaal.
Ma arvan, et valglinnastumine annab Raplamaale häid võimalusi areneda. Nii Raplas kui ka Kohilas arendatakse kinnisvara turutingimustel ning inimesed kolivad siia üha rohkem. Olen seetõttu Raplamaa tuleviku suhtes optimistlik. Siia tuleb juurde nii inimesi kui ka mitmekesisemat ettevõtlust ning see loob omakorda paremad võimalused kogu kogukonna arenguks.

Kirjutasin hiljuti Raplamaa õpilasmalevatest ning selgus, et mitmes omavalitsuses ületas soovijate arv oluliselt kohtade arvu. Näiteks Kohila vallas kandideeris 99 noort, kuid koha sai vaid 49. Riik lisas tänavu malevatele 1000 kohta. Kas teie hinnangul on see alles algus või tuleks noorte esimest töökogemust veelgi rohkem toetada?
Kindlasti võiks. Majandusministrina vastutan ka tööhõive valdkonna eest ning praktiliselt igal kevadel kerkib üles sama küsimus – noored tahavad suvel töötada, kuid võimalusi napib. Samal ajal kuuleb sageli etteheiteid, et noored kasvavad justkui vati sees ega saa piisavalt päris elu kogemusi. See ongi põhjus, miks olen noorte töötamise võtnud üheks oma südameteemaks.
Minu jaoks on kõige olulisem, et noored saaksid hea hariduse. Aga koolivaheajad, eriti suvevaheaeg, annavad võimaluse saada esimene positiivne töökogemus. Nii õpitakse vastutama, oma aega planeerima ning teenitakse ka veidi taskuraha. Seetõttu oleme vaadanud üle nii seadused kui ka rahastuse. President kuulutas hiljuti välja seadusemuudatused, mis lihtsustavad alaealiste töötamist ja vähendavad tööandjate jaoks bürokraatiat. Lisaks leidsime tänavu majandus- ja tööstusministeeriumi kaudu Euroopa vahendeid, et luua Eestis 1000 täiendavat malevakohta.
Mind üllatas, et Raplamaal jäi malevast välja nii palju noori. Kui Kohila vallas sai koha vaid umbes pool soovijatest, näitab see, et vajadus on väga suur. Kui tänavune malevasuvi on läbi, tahan kindlasti näha tagasisidet. Kui vajadus on endiselt nii suur, tuleb otsida võimalusi, et noortele veel rohkem töökohti luua.
Malev on üks turvalisemaid viise saada esimene töökogemus ning see aitab noortel teha ka teadlikumaid karjäärivalikuid. Olen kutsunud nii avalikku sektorit kui ka tööandjaid pakkuma noortele rohkem praktika- ja töövõimalusi. Kui räägime tööjõupuudusest, peame ise noorte arengusse panustama.

Kas neist seadusemuudatustest piisab või vajavad tööandjad teie hinnangul ka täiendavaid stiimuleid, et julgemalt noori tööle võtta?
Kui olen tööandjatega rääkinud, siis pigem on nad öelnud, et suurim mure ei ole toetuste puudumine, vaid hirm bürokraatia ees. Kardetakse, et kui midagi läheb valesti, võib järgneda karistus. Just seda ongi riigil võimalik muuta – lihtsustada reegleid ja anda tööandjatele kindlus, et noorte palkamine ei tähenda liigset halduskoormust.
Oleme muutnud ka Tööinspektsiooni juhiseid ja tõlgendusi paindlikumaks, et need vastaksid paremini tegelikule elule. Samas olen alati rõhutanud, et noored peavad olema juhendatud ning tööohutus peab olema tagatud. Keegi ei eelda, et noorele antakse lihtsalt masin kätte ja vaadatakse, kuidas ta hakkama saab.
Teisalt ei näe ma põhjust, miks peaks näiteks 16-aastasele keelama muruniidukiga töötamise. Paljud on seda kodus niikuinii teinud. Tuleb leida mõistlik tasakaal – reeglid ei tohi olla ülemäära piiravad ega hirmutada tööandjaid ja noori, kuid tööohutus peab alati olema esikohal. Kui esimene töökogemus on turvaline ja positiivne, on sellest kasu nii noorele kui ka tööandjale.

Mida ütleksite neile tööandjatele, kes kardavad suuremat vastutust või bürokraatiat?
Oleme bürokraatiat püüdnud vähendada ning see töö ei ole kindlasti lõppenud. Teeme selles küsimuses tihedat koostööd tööandjate ja ettevõtlusliitudega ning kui midagi on võimalik veel paremaks teha, oleme selleks valmis. Tööandjatele tahaksin aga öelda, et kui räägime tööjõupuudusest ja soovime tulevikus leida häid spetsialiste, tuleb sellesse ise panustada.
See tähendab, et ettevõtjad peavad olema valmis noortele võimalusi pakkuma ja nende arengusse panustama. Riik saab luua selleks paremad tingimused, kuid oma roll on ka ettevõtjatel. Kui tahame tulevikus rohkem kvalifitseeritud töötajaid, kõrgemaid palku ja tugevamat majandust, tuleb noortele juba täna võimalusi anda.

Raplamaalt käib palju inimesi iga päev Tallinna tööle. Kuidas näete võimalust, et rohkem noori leiaksid tulevikus töö just oma kodumaakonnas?
See on osa laiemast muutusest, mida näeme nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Tallinna eluasemehinnad on kiiresti kasvanud ning üha rohkem inimesi vaatab kodu poole linnast väljaspool. Seda näeme juba ka Raplamaal ja Kohilas. Selleks et inimesed siia ka tööle jääksid, peavad siin olema head töökohad. Näeme kogu Euroopas, et tööstus muutub taas olulisemaks ning ka Eestis on eesmärk luua uusi tootmisvõimalusi.
Oleme majandus- ja tööstusministeeriumis kaardistanud tööstusalasid ning teeme koostööd omavalitsustega, et uutel ettevõtetel oleks võimalik siia investeerida ja töökohti luua. Kui tekivad uued töökohad ja inimesed tulevad Raplamaale elama, kasvab ka vajadus erinevate teenuste järele, alates haridusest ja kultuurist kuni teiste valdkondadeni.
Minu arvates on siin kolm kõige olulisemat asja: head töökohad, sobiv eluase ja head ühendused. Kui need tingimused on olemas, arenevad edasi ka haridus, kultuur, tervishoid ja teised kohalikud teenused.

Kuidas meelitada inimesi väiksematesse kohtadesse elama ning muuta need noorte ja perede jaoks atraktiivsemaks?
See on hea küsimus ning sellega tegelevad kõik Euroopa riigid. Linnastumist ei ole seni suutnud peatada ükski riik. Küll aga saab riik luua tingimused, mis annavad inimestele võimaluse väiksematesse paikadesse tagasi tulla. On täiesti loomulik, et noored lähevad pärast kooli või ülikooli õppima ja tööle teistesse linnadesse või ka välismaale. Mina ise olen pärit Lustiverest ning läksin samuti ülikooli Tallinnasse. Oluline on aga see, et inimestel oleks hiljem soovi korral võimalik oma kodukohta tagasi tulla.
See, kas inimene otsustab väiksemasse kohta elama tulla, sõltub suuresti sellest, mida ta oma elult ootab. Maalt pärit inimesena pean väga oluliseks elukeskkonda – loodust, rahu, puhtust ja turvalisust. Need on väärtused, mida suurlinnades alati ei leia. Samuti sõltub palju inimese eluetapist. Oluline on, et oleks huvitav töö, sobiv kodu ning lastele kvaliteetne haridus ja huviharidus.
Riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanne on luua selleks vajalikud eeldused. Riik ei saa inimestele ette kirjutada, kus nad elama peavad, kuid saab luua tingimused, et väiksemates kohtades oleks võimalik hästi elada, töötada ja lapsi kasvatada.

Milles näete Raplamaa suurimat tugevust ning mida tuleks teha, et selle potentsiaali paremini ära kasutada?
Raplamaa suurim tugevus on minu hinnangul Tallinna lähedus ja head ühendused. See annab maakonnale väga suure arengupotentsiaali. Samas ei ole Raplamaal ajalooliselt olnud nii palju tööstust kui mitmes teises maakonnas ning just selles näen ma suurt arenguvõimalust. Lisaks on olemas kinnisvaraarendajad, kes soovivad rajada uusi elukohti.
Selle potentsiaali paremaks kasutamiseks tuleb jätkata investeeringute toomist Raplamaale. Positiivseid näiteid juba on – siia investeerivad ettevõtted ning tulevikus loob Rail Baltic uusi võimalusi nii ettevõtlusele kui ka kaubaveole. Eesti eksportivate ettevõtete jaoks on hea logistika oluline konkurentsieelis.

Sama tähtis on, et oleksid selgelt planeeritud elamualad, rohealad ja tööstusalad. Nii saavad areneda nii ettevõtlus kui ka kohalik elukeskkond ning välditakse tarbetuid vastasseise kogukondadega.
Kõige olulisem on siiski see, et Raplamaale tekiks uusi töökohti. Ilma nendeta on keeruline loota, et inimesed siia püsivalt elama jäävad. Riigi roll on luua selleks vajalikud tingimused ja anda selge sõnum, et Raplal on oma koht Eesti arengus. Kui need eeldused on loodud, on Raplamaal väga head võimalused oma arengupotentsiaali täielikult ära kasutada.