Tänavu möödub 90 aastat Eesti kultuuriloo suurkuju Enn Vetemaa sünnist. Selle väärika tähtpäeva valguses tegi tänavune 34. Rapla kirikumuusika festival mitmekülgsele loojale ilusa kummarduse, tuues publikuni nii temale pühendatud kontserdi kui ka vahetu vestluskohtumise.
Kreta Liis Reino
Järvakandi kiriku 30. juubelikontsert oli pühendatud Enn Vetemaale
Järvakandi Pauluse õdus puukirik täitus 8. juuli õhtul muusika ja sõnakunstiga. Rapla kirikumuusika festivali raames toimunud kontsert nimega “Kiriku 30. juubelikontsert” oli pühendatud Enn Vetemaale. Nagu kontserdi pealkirjast võib välja lugeda, kandis see õhtu endas aga kahekordset tähendust: lisaks suurmehe loomingu au sees hoidmisele tehti kontserdiga pidulik algus ka Järvakandi pühakoja 30. juubeliaastale. Kuigi kiriku ametlik sünnipäev on alles augusti kolmandal pühapäeval, andis see kokkusaamine igati ilusa ning väärika sissejuhatuse oodatud verstapostile.
Ilm oli kontserdi õhtul erakordselt halb: vihma sadas lakkamatult ja väljas valitses sooja südasuve asemel pigem hall sügis. See aga ei heidutanud kultuurihuvilisi ning pisike pühakoda oli rahvast peaaegu viimse kohani täis.
Kontserdi tegi eriliseks asjaolu, et tänavu esinesid esimest korda festivali ajal publikule ka kohalikud Raplamaa noored muusikud. Tollel õhtul astusid üles konkursi “Raplamaa noor muusik 2026” silmapaistvad preemiasaajad. Publik sai nautida tšellist Marjette Tammiku esituses kõlanud Daniel van Goensi teost “Scherzo”. Tuubamängija Emil Johannes Väli tõi kuulajateni Antonín Dvořáki tuntud pala “Songs My Mother Taught Me” ning viiuldaja Amanda Pihl esitas Heli Kendra teose “Kärbeste kadrill”. Noori soliste saatsid klaveril kontsertmeistrid Kristi Hinsberg, Ea Hark ja Aleksei Lõgun.
Muusikaliste vahepalade vahel tõid kuulajateni sõnakunsti ilu Rapla Vesiroosi kooli teatristuudio Ega Vist näitlejad Triinu Grüner, Kirke Rebane ja Iris Vahtra. Juhendaja Krista Oleski käe all ettevalmistatud luulekava koosnes Enn Vetemaa värssidest, mis pärinesid tema luulekogudest “Häälemurre”, “Lumesõda” ning “Varasügise aiad”. Noorte esituses kõlas looming värskelt, elavalt, kuid samas ka mõtlemapanevalt.
Vestluskohtumine “Enn Vetemaa 90”
Enn Vetemaa mälestuse au sees hoidmine jätkus juulikuu teise pühapäeva õhtul. Vahetult enne 34. Rapla kirikumuusika festivali lõppkontserti sai kirikuaias teoks soe ja siiras vestluskohtumine, mis tõi heinakuu rohelusse kokku Vetemaa loomingu austajad, lähedased ning sõbrad. Suvise õhtupäikese valguses elustusid meenutused mehest, kelle mitmekülgne looming – ulatudes proosast ja luulest kuni heliloominguni – on jätnud eesti kultuurilukku unikaalse jälje.
Õdusal kohtumisel rullusid lahti lood loojale elus kõige lähemal seisnud inimeselt. Vestlust juhtis luuletaja ja kirjanik Ly Seppel-Ehin ning tema jutukaaslane oli Ennu lesk Eve Vetemaa. Kaht naist ühendab tõik, et nende elukaaslased, Enn Vetemaa ja Andres Ehin, olid omal ajal lähedased sõbrad ning loomingulised teekaaslased. Ly Seppel-Ehin juhatas vestlusringi sisse enda kirjutatud luuletusega “Vanad mehed”, tõdedes, et aeg on lennanud ning nende kallimad on nüüdseks vanaks jäänud.
Eve Vetemaa jagas kuulajatega eredaid kilde kirjaniku ja helilooja elukäigust, meenutades muuhulgas nende esimest kohtumist varases nooruses tennisetrennis. Meeleolukas vestluses oli juttu ühistest seikadest ning ka sellest, millised on abikaasa lemmikteosed looja rikkaliku loomingu hulgast. Kohtumise üheks liigutavamaks osaks kujunes hetk, mil Ly luges ette Ennu kirjutatud luuletuse, mis on Evele läbi aastate kõige südamelähedasemaks jäänud.
Soojade meenutuste ja kontserdiga aga Enn Vetemaa juubeliaastapäev veel ei piirdu. Kõikidel huvilistel on põhjust seada sammud pühapäeval, 9. augustil kirjaniku kodukanti Lipa külla, kus endise Raikküla ministeeriumikooli saalis leiab aset kirjanduskonverents „Üleõla pilguheit“. Konverentsil võetakse fookusesse Vetemaa kirev elutee ning erakordselt rikas vaimne pärand, vaadeldes teda nii luuletaja, kirjaniku, muusiku, libretisti kui ka stsenaristina.
