Järlepa, Lõiuse, Pirgu, Jaluse, Sadala, Mahtra külade esindajad
Kujutage ette, et teie laps lõpetab edukalt kooliaasta. Juunis saab ta tunnistuse ja teab, et septembris kohtub taas oma klassikaaslastega. Või kujutage ette 9. klassi lõpetajat, kes on läbinud sisseastumiskatsed, saanud koha soovitud gümnaasiumis ning teinud koos perega plaanid uueks õppeaastaks.
Siis saabub keset suve teade, et Rapla vallavalitsus tahab kohtuda meie küladega, et teatada meile juba tehtud otsusest, et Kohila koolidesse hommikuti vanaviisi enam koolibussiga sõita ei saa – seni toiminud koolibussi rahastamine lõpetatakse. Ja see on juba otsustatud. Koolid on alles, kuid sinna jõudmine muutub paljude perede jaoks oluliselt keerulisemaks või lausa võimatuks.
Just sellise olukorraga seisavad täna silmitsi paljud Rapla valla Kohila-poolsete külade pered.
See ei ole pelgalt transpordiküsimus, vaid puudutab Järlepa, Lõiuse, Pirgu, Jaluse, Sadala, Mahtra külade perekondade igapäevaelu, laste turvalisust ja vanemate õigust valida oma lapsele sobiv kool.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 kohaselt on vanematel otsustav sõna oma laste hariduse valikul. See põhimõte ei ole pelgalt ilus mõte seaduses, vaid väljendab usaldust perekonna vastu. Just vanemad tunnevad kõige paremini oma last, tema vajadusi, võimeid ja arenguteed.
Paljud meie piirkonna pered on teinud teadliku valiku Kohila koolide kasuks. See ei ole olnud juhuslik ega emotsionaalne otsus. Arvestatud on lapse õpiteed, huvitegevust, sõprussuhteid, õdede-vendade kooliskäimist ning perede igapäevast elukorraldust – enamik vanematest käib tööl kas Tallinnas või Kohilas. Need otsused on tehtud heas usus, eeldades, et seni toiminud koolitransport jätkub.
Seetõttu tekitab küsimusi, miks nii oluline muudatus tehakse vahetult enne uue õppeaasta algust. Juulis on enamik peresid oma sügisesed plaanid juba paika pannud. Ei ole võimalik leida üleöö uut lahendust, kuidas lapsed kooli saavad, ning enamikul peredel puudub võimalus hakata lapsi igal hommikul ise kooli sõidutama.
Kohtumisel Rapla valla esindajatega kõlas mõte, et muudatuse üks põhjus on soov säilitada Juuru kooli vanemad klassid. Me mõistame seda muret. Iga kogukonna kool on oluline ning väikeste maakoolide tulevik puudutab meid kõiki. Kuid ühe kooli püsimajäämine ei tohiks tulla teiste perede koolivaliku arvelt.
Soovime, et koolivõrgu küsimusi lahendatakse sisuliste arutelude ja kogukondliku koostööga. On aga mõeldamatu, et lahenduseks on koolibussi rahastamise lõpetamine.
Laste heaolu peab olema iga otsuse keskmes
Oluline on meeles pidada, et koolibuss ei sõiduta lihtsalt lapsi punktist A punkti B. See aitab tagada, et parim võimalik haridus piirkonnas oleks päriselt kättesaadav. See toetab peresid, vähendab liikluskoormust, aitab hoida keskkonda ning võimaldab lastel turvaliselt kooli jõuda. Aitab ka maale tulnud või siin pikemalt elavatel noortel peredel hakkama saada erinevate logiliste väljakutsetega.
Meie piirkonna pered ei küsi erikohtlemist. Me soovime, et seni hästi toiminud lahendus säiliks vähemalt seni, kuni on leitud läbimõeldud, õiglane ja päriselt toimiv alternatiiv. Kohtumisel teatas vallavalitsus soovist lõpetada bussiliini K31 doteerimine, kuid ei suutnud pakkuda lahendust, kuidas hakkavad lapsed alates uuest õppeaastast kooli jõudma. Vastus puudus nii Kohila gümnaasiumis õppima asuvate noorte kui ka nende põhikooliõpilaste kohta, kes peaksid vallavalitsuse hinnangul õppima Rapla valla koolides.
Tänase seisuga puudub meie piirkonnast toimiv ühistranspordiühendus Rapla gümnaasiumisse ning ka Rapla valla koolidesse jõudmine ei ole paljudele lastele ühistranspordiga mõistlikult võimalik.
Eriti keerulisse olukorda satuvad need õpilased, kes alustavad sügisel õppimist 9. või 12. klassis. Kui transpordi puudumise tõttu tekib vajadus kooli vahetada vahetult enne lõpuklassi, ei tähenda see üksnes uut koolimaja. Koolide õppekavad, valikained ja õppekorraldus ei ole täielikult ühesugused ning selline muudatus võib mõjutada noore ettevalmistust põhikooli- või riigieksamiteks. Lõpuklass ei ole aeg, mil laps peaks transpordiprobleemide tõttu uue kooli ja õppekorraldusega kohanema.
Üks teravamaid küsimusi puudutas otsuse ettevalmistamist. Elanikud soovisid teada, kas enne nii olulise muudatuse kavandamist hinnati selle mõju piirkonna lastele ja peredele. Vastus oli üllatav – vallavalitsus tunnistas, et eraldi mõjuanalüüsi ei ole tehtud ning vallavanem lisas, et seda ei ole ka plaanis teha.
Tegemist ei ole pelgalt bussiliini ega eelarvereaga, vaid otsusega, millel on pikaajaline mõju piirkonnale, noorte perede siia elama asumisele ja inimeste soovile Rapla valda elama jääda.
Kohaliku omavalitsuse ülesanne on teenida tervet kogukonda. Ka neid peresid, kes on oma lastele valinud Kohila koolid. Neid lapsi, kes käivad Kohila koolides, on üle 40.
Piirkonna elanike jaoks ei ole see kahjuks esimene kord, kui tekib tunne, et nende arvamuse ja tegelike vajadustega ei arvestata. Haldusreformi ajal avaldasid Kohila-poolsete külade elanikud selgelt soovi kuuluda Kohila valla koosseisu, kuid ei rahvaküsitluse tulemused ega hilisem ulatuslik pöördumine Rapla vallavolikogu poole toonud soovitud lahendust. Ka tänases vaidluses jääb mulje, et vald teab piirkonna inimestest paremini, milline kool on nende lastele õige valik.
Kohtumiselt Rapla valla esindajatega jäid kõlama, et kõiki vallakodanikke tuleb kohelda võrdselt. Samas tekib küsimus, kas võrdsest kohtlemisest lähtutakse ka tegelikkuses. Juuru piirkonna perede jaoks peetakse loomulikuks, et lapse koolivalik võib ulatuda Raplasse. Meie piirkonna elanike puhul jääb Kohila valik küll formaalselt alles, kuid selle kasutamine tehakse oluliselt ebamugavamaks. Selline lähenemine jätab mulje, et võrdsest kohtlemisest räägitakse küll põhimõttena, kuid tegelikkuses kasutatakse seda põhimõtet erinevate piirkondade suhtes erinevalt.
Kohtumisel kõlas korduvalt üleskutse vaadata oma piirkonnast kaugemale, näha tervikut ja mõelda kogu Rapla valla haridusvõrgule. Ka meie mõistame, et vallavalitsus peab tegema otsuseid kogu valla huvidest lähtudes. Kuid sama oluline on küsida, kas terviku nimel tehtavad otsused arvestavad piisavalt iga kogukonna ja iga pere tegeliku eluga. Vald ei ole abstraktne tervik – vald on inimesed, kes seal elavad. Kui terviku huvides tehtud otsustes jääb inimene tagaplaanile, kaob ka usaldus omavalitsuse vastu.
Loodame, et vallavalitsus ja vallavolikogu kaaluvad oma otsust veel kord ning leiavad lahenduse, mis arvestab kõigi laste ja perede huvidega.
See ei ole lugu nõukogude ajast, kus inimene ja pere pidi leppima sellega, mida riigivõim tema eest otsustas. See on küsimus sellest, kas aastal 2026 saab pere tegelikult ise valida oma lapsele sobiva kooli või hakkab seda valikut määrama valla otsus.
Tulles tagasi loo alguse juurde, saame sisimas aru, et selle arutelu keskmes ei ole buss või eelarverida, vaid Kohila algklassides, põhiastmes ja gümnaasiumis käivad lapsed ja noored, kes peaksid saama jätkata oma kooliteed koos oma klassikaaslastega selles koolis, kus nad kevadel lõpetasid.
