Kreta Liis Reino
Augusti keskpaigas muutub TOHI Distillery ajalooline viinaköök ja jõeäärne õueala erakordseks vabaõhuteatriks. Festivali „Tohisoo Öö Hääl“ raames jõuab Kohilas vaid kahel õhtul publiku ette Tiit Kikase ja Jaagup Kreemi uus ühine lühiooper „Õnnelik prints“. Teose aluseks on Oscar Wilde’i samanimeline liigutav muinasjutt sõprusest, märkamisest ja sügavamatest väärtustest. Eestikeelse teose toob Kohilas lavale Eesti kultuuri tippkoosseis: ooperisolistid Elina Nechayeva, Kai Rüütel-Pajula, Raiko Raalik ja Reigo Tamm. Neid saadavad Pärnu Linnaorkester ning Kohilas tegutsev kammerkoor Lambertus dirigent Edmar Tuule käe all.
Eesootavast suursündmusest, lavatagusest loomeprotsessist ja sellest, kuidas üks ainulaadne ooper Kohilasse üldse jõuab, rääkisid Raplamaa Sõnumitele lähemalt Tiit Kikas ning TOHI Distillery sündmuste juht Margit Nurmeots.
Kohila? Aga miks ka mitte!
Eks kõigil tekib küsimus, et miks just Kohilas? Tavaliselt toimuvad ju ainulaadsed maailma esiettekanded suurtes ja hinnatud ooperisaalides. TOHI sündmuste juht Margit Nurmeots küsib rõõmsalt vastu: „Aga miks ka mitte just Kohilas? Miks ei võiks maailma esiettekanne toimuda väiksemas kohas? Siin on ajalooline miljöö, imeilus vaade, põlispuud ja jõeäär. Kõik vajalik on olemas! Me toome siia väga kõrgtasemel kultuuri ja erakordse koosseisu, keda nii koos laval tihti ei näegi. Kohila on keraamikasümpoosioniga juba maailmakaardil, samuti teatakse Raplamaal Rapla kirikumuusika festivali. Maailma esiettekanne ooperile sobib siia valatult,“ räägib Nurmeots kirglikult. „Ainuke asi, mis meil tuleb ise ehitada, on lava,“ lisab ta naljatledes.
Koostöö algus
Kikase ja Nurmeotsa loomeliit ei sündinud üleöö. Margiti sõnul on Tiit Kikas heliloojana olnud tema jaoks pikalt sümpaatne just oma julge ja teistsuguse käekirja tõttu. „Mulle meeldivad eripärased lahendused. Olin aastaid Kadrioru pargis festivali „Valgus kõnnib“ peakorraldaja ning viisin seal Luigetiigil esitusele katkendi Tiidu ja Jaagupi esimesest ühisest lühiooperist „Ööbik ja roos“. Tõime Tiidu laserharfi ning Elina Nechayeva lauldud ööbiku-aaria purskkaevude ja laserite keskele,“ meenutab Nurmeots.
Sellest inspireerituna tekkis Margitil soov tuua sarnane vaatemäng naisele südamelähedaseks saanud Tohi hoovile ning ta kutsus Kikase endale Kohilasse külla. Kohapeal kohvitades ja miljööd tunnetades koorus välja idee, mis muutis kõike.
„Tiit poetas mulle poole sõnaga, et tal on tegelikult sahtlis pooleli teinegi Wilde’i muinasjutul põhinev lühiooper, aga puudub motivatsioon seda lõpetada. Ma ütlesin talle kohe, et ma annan sulle selle motivatsiooni! Miks tuua välja midagi, mida on juba tehtud, kui saame luua täiesti uue maailma esiettekande?“ meenutab Nurmeots lühiooperi idee algust.
Tiit Kikase jaoks oli see vestlus märgiline: „Heliloojana on sellise suure teose kirjutamiseks vaja reaalset väljundit. Tänapäeval on vaja kohta ja inimesi, kelle peal kogu see maailm üles ehitada. See vestlus Margitiga Tohil oli väga vajalik, sest ilma selleta poleks see tükk ilmavalgust näinudki.“
Kaks nädalat enne maailma esiettekannet
Kuna esiettekandeni on jäänud veel vaevu kaks nädalat, käib hetkel tihe ja täpsust nõudev ettevalmistustöö. Tiidu sõnul on käes kogu protsessi kõige kiirem periood.
„Eks praegu on kibekiire töö. Minu jaoks on see kogu selle aja ilmselt kõige tihedam periood,“ selgitab Kikas. „Praegu on vaja tegelikult lavale vajaminevad tehnilised lahendused läbi vaadata ja neid lõputult testida, et need oleksid kindlad. Kuna see ei ole nõnda-öelda standartne ooper, kasutame etenduses ka erinevaid tehnilisi lahendusi.“
TOHI sündmuste juht Margit Nurmeots tunnistab vahetult enne suurüritust oma ehedaid tundeid ja teadmatusest tulenevat põnevust: „Ütlen ausalt, et ma korraldan esimest korda sündmust, kus tuuakse lavale teose maailma esiettekanne. Ma olen igasuguseid asju korraldanud, aga seda ma korraldanud ei ole. Ja ühtegi retsepti või nagu selles mõttes kogemust ka kuskilt võtta ei ole. Hetkel ma teen lihtsalt asju, mis on vaja ära teha. Arvan, et kõik need emotsioonid ja tunded jõuavad kohale alles siis, kui etendused on möödas ja magatudki saab.“
Solistidega on proovid käinud juba sellest hetkest, kui lood paberil nootidena kinnitust said. Kikase sõnul on teose suurim väärtus see, et partiid on kirjutatud spetsiaalselt otse lavale astuvatele solistidele.
“Palju standardsem oleks kirjutada turvalises tsoonis, mida näiteks iga sopran une pealt laulda suudab. Kuna tean Kai, Elina või kasvõi Raiko häälelist võimekust, on mul võimalus partiidega eraldi mängida. See on suur au,” selgitab Kikas.
Spetsiaalselt solistidele valminud muusikat täiendavad Jaagup Kreemi kirjutatud emotsionaalsed ja vahetud eestikeelsed tekstid. Kikase sõnul annavad emakeelsed ning sügavalt puudutavad sõnad teosele täiesti omaette mõõtme, mis jõuab igale kuulajale otse hinge. Ka Margit on Tiiduga ühel nõul: “Jaagup on kirjutanud ikka fantastilised sõnad. Et võtke taskurätid kõik kaasa… ja pakkidega. Ma soovitan.”
Nüüd jõuab aga kätte ettevalmistuste kõige põnevam faas. Ees ootavad solistide ühislaulmised, a cappella osade paikalihvimine ning orkestriproovid Pärnus, mis kulmineeruvad Kohilas tervikliku läbimänguga. Lähenevate ühisproovide ees tunneb Tiit suurt elevust, sest just seal saab suurteos heliloojale endale esimest korda reaalseks helipildiks.
“See prooviperiood on tegelikult see esimene tõde. Mina näen ka alles esimest korda seda kõike koos. Ega ma ei saa ju niimoodi, et sümfooniaorkester istub mu selja taga ja ma ütlen seitse kuud neile, et kuule, proovige nii ja proovige naa, seda ei juhtu mitte kunagi. Selles mõttes ootan suure põnevusega neid proove,“ sõnab Tiit elevusega.
Julgustus ja soovitus publikule
Keda hirmutab sõna „ooper“, siis kahtluste hajutamiseks kinnitavad korraldajad, et „Õnnelik prints“ on klassikalisest ooperiformaadist kaugel. Ainulaadne teos on loodud kõigile neile, kes otsivad eelkõige ehedat ning emotsionaalset elamust vabaõhumiljöös. „Ei tule keegi suure paruka ja habemega tundmatus keeles lava peale laulma. See on ülimalt ilus, vahetu ja tänapäevane lugu täiesti arusaadavas eesti keeles,“ julgustab Nurmeots kõiki, kes on veel žanri tõttu võib-olla kõhkleval seisukohal.
Sündmuse ainulaadsusest rääkides rõhutab Nurmeots veel seda, et tegu on hetkega, mida ei saa kunagi samamoodi korrata: „Maailma esiettekanne saab toimuda vaid üks ja ainus kord ning seda ei saa uuesti lavastada ega tagasi tuua. Loodan väga, et inimesed lähevad Tohilt pärast etendust koju soe tunne südames, teadmisega, et nad olid osalised milleski tõeliselt erakordses ja ainulaadses.“
Enne esiettekandele tulekut annavad korraldajad publikule kaasa veel ühe sooja ja väärt soovituse: kel vähegi võimalust ja aega on, võiks enne Tohile tulemist Oscar Wilde’i muinasjutu „Õnnelik prints“ läbi lugeda. „Kui algmaterjal on vaimusilmas värskelt olemas, on kohapeal kogu selle visuaali, teksti ja muusika põimumist veelgi ilusam ning sügavam jälgida.“
